I noticed a considerable lack of SPN on here lately. Luckily that obvious mistake can be corrected in no time. This time those two dorks are partly dubbed in Chinese. Let me just say I feel so privileged to be able to watch the series in English.

Kentsakad jõulud jätkuvad

No esiteks olen ma haige, teiseks üritasid mu sugulased eile Hiiumaale külla minna, aga jõudsid ainult Rohukülla, sest merevee tase on nii madal, et igasugune praamiliiklus peatati ja nad sõitsid sama targalt Tallinnasse tagasi ja kolmandaks oli meil täna kaheksatunnine elektrikatkestus, sest väidetavalt sadas lumi alajaama sisse ja miskid kaitsmed põlesid läbi ning nende vahetamine võttis neil terve päeva aega. Kaheksatunnine elektrikatkestus on tore, kui vee olemasolu nii kraanis kui WC-s sõltub elektrist, õnneks oli meil piisavalt lund, mida WC-s sulatada. Ja lumega seoses, neljandaks, - tänahommikune jõuluime - tuisu poolt öösel hoolega meisterdatud lumehunnikuke meie elutoa akna taga ;)

Selline vaatepilt avaneb siis toast õue vaadates. Mulle meenutab see toast vaadates igatahes ühte õnnetut Urri, kes advendikolmnurga valguse peale on kohale tulnud ja tule surnuks istunud. Elekter oli ju ära ja vahetult peale elektri ära minekut me selle Urri seal akna taga avastasimegi.

Käisime mingi päev, kui hästi külm oli, jõe ääres. Paar pildikest sealtki.

Advendikalender 2: extraspecial for Christmas Eve

The Feeling has recorded their version of yet another of my very favourite Christmas songs. Their Christmas message says:

You might remember that, last week, we asked you to send in pictures to be used in the video for a special cover version which Dan has recorded. Well over 100 of you did exactly that (thanks!) and Dan has been slaving over the video - sorry that we couldn't fit in all the pictures. So, here it is, just in time for Christmas...

Advendikalender: Happy Christmas!

Advendikalender: closer to Christmas

A true classic.

Advendikalender: Robbie, who else?

Well, we've listened to Robbie's new album a lot of times today and I discovered that I love this song :)

Blasphemy.

Advendikalender: Robbie, again...

Ott sang this song at the final of our version of X-Factor yesterday and it was absolutely amazing. Hence, I had an official reason to post Robbie again. By the way, he's all nice and cozy here, on this side of the looking-glass.

Advendikalender: Christian Kane

Since I posted Steve Carlson yesterday, it's time for Christian today. Actually they both belong to a band called Kane, which they formed in 1998 in LA. They call their style "outlaw country" and have released two independent albums. And I sort of started watching Leverage because of Christian.

Advendikalender: Steve Carlson

I've never started to listen to a band or a singer because of a TV series. Well, there's the first time for everything.

Advendikalender: TV shows

We're in the middle of the topic of reality shows and talk shows. That's only a part of what my students came up with for today :)

The Newlywed Game


Two clips from Whose Line Is It Anyway?

Advendikalender: Panto by Sooty

This is probably the Mõmmi ja aabits of British children. It's Sooty, the longest running children's programme in the UK (more than 60 years). In this particular Christmas episode Sooty, Sweep and Soo want to go and see a Christmas Pantomime, but it starts snowing, the roads are blocked and they can't go. So they decide to put on their own panto - A Little Red Riding Hood (the actual panto starts at around 5:30 of the first part, so you might want to start watching from there). Unfortunately I don't know which year this particular episode is from but it is rather old. And funny :) Enjoy the traditional British Christmas entertainment :)





Oh yes, I watched it in class. With my form 11 :p

Advendikalender: Newer stuff

For no reason, I just like the song.

Advendikalender: Little Drummer Boy

A Christmas classic I'm posting today because I went to a Christmas concert yesterday. It was a church concert with two singers - Ivo Linna and Jassi Zahharov. Linna sang it in Estonian and it was absolutely amazing (so was the whole concert). Here's a version by Ronan Keating (featuring Stephen Gately).

Advendikalender: Britain's Got Talent

Time to go back to May this year. I watched all the semifinals and the final and Susan wasn't my favourite, but neither were the winners. I'm posting this clip because of the faces of the judges. Hilarious. And Simon Cowell is love. I did watch the show because of him.

Sorry, embedding has been disabled.

Advendikalender: Happy 3rd advent!

All relevant additional information can be found here :)

The Imaginarium of Dr. Parnassus

We went to see Doctor Parnassus a week ago. It was one of the most peculiar films I had ever seen. But peculiar in a good way as I was staring at the screen mouth open half of the time, not quite believing my eyes. What else would you expect from a man who has directed both Monty Python and Fear and Loathing in Las Vegas? And even though it started at 11 p.m. and it was a Friday night and it had been a loooong week, I never felt like falling asleep.
Visually it's a sort of mix of LOTR, HP, Narnia, Willy Wonka, Sweeney Todd, Stardust and about a zillion other films of that kind. There's the Knight Bus from Harry Potter and the (imaginary) chains around the girl's ankle from Stardust, the übercolourful land of Willy Wonka and the death and decay of the darkest places near Mount Doom and of the London of Sweeney Todd's time. And it's got the most deliciously dreadful London I had ever seen - everything from the beauty of St. Paul's and the magnificent Tower Bridge to the underside of Blackfriars Bridge, the run-down docklands and the most dilapidated houses on the banks of the Thames.
I loved the visuals throughout - as I already said, London was fabulous, the clash between now and then too apparent - mobile phones, the drunk clubbers, consumerism and shopaholics with their high heels and perfect hair-dos versus the shabby but too colourful horse-drawn carriage parked and opened in the most unexpected places. The various imaginary worlds were even more enchanting than reality. There were definitely some places reminding you of Monty Python and some psychedelic images from Fear and Loathing in Las Vegas. But in addition, there were crumbling buildings next to the almost Teletubbies-like world of the greenest green pastures, flamboyant flowers and everything else in the brightest and happiest colours. There were also Salvador Dali-like endless ladders to heaven next to the deep and menacing gorges leading straight to hell.
And there was Heath, of course. I was quite surprised to see how much footage they had managed to shoot before he passed away. It might sound strange, but even when he wasn't on screen, his presence was almost palpable. It was his film from the beginning till the end, Johnny, Jude and Colin were just assisting. I was sure I wouldn't like to see Tony transform and would notice it immediately, but to my astonishment I actually didn't notice the first transformation happening when Johnny took over. I just discovered probably some minutes later that it wasn't Heath any more but Johnny instead and I don't know how it was possible as they aren't especially look-alikes, save the similar clothes and make-up. I had been contemplating about the colour of Tony's eyes during those few minutes, though, as Johnny's are much lighter brown then Heath's, so one can't say I wasn't suspicious at least.
To avoid any misconceptions, let's put it very clearly - I loved the film and the underlying story. It was so surprisingly absurd that it actually made a lot of sense.

Advendikalender: back in time again

ABBA and Gimme! Gimme! Gimme! It's a B-side from 1979. Abba always reminds me of the film Mamma Mia ever since I saw it, the sunniest film I've ever seen (yes sunniest not funniest).

Advendikalender: Specially for T, Happy Birthday :)))

Nickelback, Gotta Be Somebody, without doubt one of my most favourite songs by them.

Tänase päeva parim kõnelus

Küsimus: Kas te olete ära otsustanud, mis teemal ettekannet teete?
Vastus (väga entusiastlikult): Jaaaa!!! Me teeme neist metsavihmadest!

Advendikalender: something new for a change

It's The Big Pink and Dominos. For some reason I just like this song.

Advendikalender: Laul Põhjamaast

Nonii, peale kogu seda x-rated Robbie teemat ma kohe tundsin, et ma pean siia postitama midagi karget, karmi ja põhjamaist :p Et siis üks ilusamaid eesti laule üldse, filmist "Kevad südames". Pole just kõige õigem aastaaeg, aga noh...

Advendikalender: The Script live @Ellen Degeneres

Saw them live on June 24 this year and just had to buy their album afterwards. They're great :)

Advendikalender: RW again

Robbie's new single You Know Me from his latest album Reality Killed the Video Star is out today. Well, as you can see from the video, Robbie has come through the looking glass and has joined me here. How very considerate of him! A bunny is exactly what I needed. But I have to say, it's much more exciting here now :p

Advendikalender: Nipernaadi

Tuleme siis peaaegu 20 aasta võrra tänapäevale lähemale - sedakorda siis aastasse 1983 ja jupike Nipernaadi filmi muusikat :)

Advendikalender: Older Goodies

Aren't they incredibly cute? :p Help! comes from 1965 and was written by John Lennon.

Advendikalender: Ronan! Ronan! Ronan!

Ok now, if you don't want to listen to Ronan every day till Christmas (I won't have absolutely any problems with that by the way), then I suggest I post four vids today. After all, it's the fourth today as well.

First there's the interview on GMTV. His accent is pure love. Fullstop.



And now to those Winter Songs. High time to feast on some Christmas spirit :) It's Only Christmas is a new song by him on the album.



Caledonia. It's a modern Scottish folk ballad, originally sung by Dougie MacLean in 1970s. Ronan has done some miracles with the chorus part, smoothness.



And last but not least, Ring Them Bells (original by Bob Dylan). I honestly adore his voice here. And his voice's got so much better over the years. I don't even dare to tell how many years I've been listening to him. As for the song, then it's perfectly normal to listen to a song for about a dozen times non-stop, isn't it?

Advendikalender: MJ

This Is It, Michael himself...

Tänase päeva pärlid

Caravan tõlge: kaasaskantav maja
***
"Et te andsite teistele lehe ziljoni sõnaga?"
"Jah täitsa õige ja sinu leht on mul siin raamatu vahel."
***
Gerund versus to infinitive.
"Any example sentences?"
"I love Heinz."
"Not a good example. Heinz doesn't have an -ing at the end, does he?"
***
"Ja kus see vastus kirjas on?"
"Esimese lause viimases lõigus."

Advendikalender: Walt Disney Pictures presents

BA's brand new song You've Been A Friend to Me from the soundtrack of the film Old Dogs. I wouldn't like to see the film, but Bryan is Bryan. I love the absurd video.

Advendikalender: London calling

And the honour of opening this year's advent calendar goes to .... drummms .... Robbie Williams, performing the 1979 classic Video Killed the Radio Star together with Trevor Horn from the Buggles at the BBC Electric Proms in The Roundhouse on 20 October this year. The choice is obvious - here you'll get to see videos for the next 24 days and the title is a play on words of Robbie's newest studio album Reality Killed the Video Star :)

Ready! Steady! Almost Go!

Tomorrow's the start of the advent calendar :) If you can't remember what that's all about then here's the link to last year's.

Käisime täna Vahepeatust vaatamas, tükk, kus ainult neli näitlejat, kolm neist mu vaieldamatud lemmikud - Alo Kõrve, Indrek Ojari ja Argo Aadli. Mängisid täiesti superhästi, nagu oodata oligi, sest olid nad selle tüki eest ka mitmeid preemiaid saanud. Oli üsnagi filoloogiline dialoog, kohati täiesti totralt naljakas, kohati pisut vähem totter, aga naljakas ikkagi. Ja üldjuhul pole Indrek Ojaril naljakas olemiseks vajagi suud lahti teha, piisab pisut kohtlasest naeratusest. Athena keskuse pööningusaal meenutas mulle natuke Linnateatrit, kuidagi väga ebatartulik oli. Peale etendust jooksis üks tüdruk lavale ja andis Alole salapärase ümbriku, mille peale T teatas, et eriti armas on, kui näiteks kooki küpsetatakse ja see siis näitlejatele saadetakse. Ma andsin pühaliku lubaduse järgmine kord kook küpsetada, kui T-l etendus on. And last but not least - elumõtteks on teha laastusid mitte liistusid ehk hööveldada liistudest laastusid. :p

Kooli aastapäevapidustustenädal sai eilsega kah läbi. Reedene aktus oli täiesti super, nagu täiesti hüpersuper. Headust näitas ehk kõige paremini see, et ka kõige rahutumad klassid unustasid ennast tunniks suu ammuli lavale vahtima. Vilistlasõhtu registreerimislaua juures tekkinud hullumaja oli küll üsna tähelepanuväärne, sest kohale saabus ikka tunduvalt rohkem rahvast, kui registreerinud oli. Ja Veiko Täär jäi täiesti nägemata, sest ta suvatses kohale ilmuda viis minutit peale minu vahetuse lõppu, sest just siis pidin sujuvalt järgmise ülesandena mööda koolimaja sihitult ringi kappama. Huvitav oleks teada, kui palju aega kogu selle kammajaa ära koristamine täna aega võttis.

Ma tunnen, et mul oleks hädasti tarvis ühte vaba päeva, et sellest nädalavahetusest välja puhata.

Things that don't make sense actually do

L ütleb:
ma saatsin sulle vist just ühe jänku
T ütleb:
põhjapõdrad on nii nunnud
L ütleb:
jaaa
eriti rudolfid
T ütleb:
sain su jänku
L ütleb:
kas sa tead, mida põtradelt koguda saab?
T ütleb:
ei tea
aga ma tegin täna piparkooke
L ütleb:
yay!
T ütleb:
nad on mul alles 10% valmis
L ütleb:
tainas?
T ütleb:
põder
L ütleb:
misasja
aaaaa
põder on 10 % valmis
ma arvasin, et tainas

@Abbey Road :)

Chris Moyles

We went to see Michael Jackson's This Is It the other day. I absolutely loved it. I have never been a huge Jackson fan, I have always loved his music, but to be honest, he was a bit creepy as a person. So, I was a bit scared they would show a lot of interviews and talking, but far from it. It was like sitting at a huge concert, only there was no deafening applause when the songs ended. And what a show! I would have loved to see it at The o2, because Michael was amazing. He was dancing way better than his dancers who were all at least 25 years younger then him and it wasn't just the moonwalk, it was the overall picture. And, naturally, he was also singing while dancing, performing, filling the whole stage. Just amazing!

Täna hommikul leidsime oma elutoast kirju liblika. Novembris! Ta elab meie kardina peal ja lendab seal vaikselt ringi. Pesakond võttis Ronja asemele eile õhtul oranži kassipoja. Olen täiesti veendunud, et selle liblika sees on Ronja hing, sest ta on sama värvi mis Ronja. Ronja lihtsalt tuli ennast meelde tuletama ja uut kodanikku üle vaatama. Ainult ma ei suuda otsustada, kas liblikas näitab poolehoidu oma järeltulija suhtes või pigem protestib tema vastu. Ma usun, et tegu on pigem poolehoiuga. Tagatipuks ei ole see esimene kord, kui peale kellegi surma toast mõne elusolendi leiame. Nii et jah, ma usun sellesse.

Nope, he didn't sing with them.

Children In Need, the Royal Albert Hall, Nov 12.

The highlight of this week was probably when I locked myself out. Or rather - I locked myself and my friend out so that our purses were in the flat, including my keys and my spare keys and her flat's keys and my work keys and her work keys and her mobile phone and every other vitally important thing one has in her handbag. All we had was her car keys (but no driving licence) and my phone. So, it could have been worse. Besides, we did find a reluctant volunteer who managed to open the door without picking the locks and without breaking anything. The situation wasn't very funny back then, but now it's hilarious :p I'm so very blonde :p

R.I.P. I LOVED YOU SO MUCH.

Punamütsikese lood

Olin neid küll kuskil ka varem lugenud, aga andekad on ikkagi.

Edgar Allan Poe:
Vana ja sünge salapäraselt julma loori mähitud metsa kohal hõljusid kurjakuulutavate sooaurude pilved, oli otsekui kuulda ahelate fataalset kõlinat. Müstilises õuduses elas selle metsa serval Punamütsike.

Ernst Hemingway:
Ema tuli tuppa. Ta pani lauale korvi. Korvis olid piim, nisuleib ja munad. "Näed," ütles ema. "Jah?" küsis temalt Punamütsike. "Viid selle," ütles ema, "oma vanaemale." "Hüva," ütles Punamütsike. "Ja vaata ette," ütles ema. "Hunt!" "Jah."

Guy de Maupassant:
Hunt kohtas teda. Ta heitis Punamütsikesele selle erilise pilgu, mis saab Pariisi kogenud elumehe poolt osaks ikka veel süütust teeselda püüdvale provintsikokotile. Mees ei usu tema süütusse põrmugi rohkem kui tema ise ja näeb juba vaimusilmas, kuidas neiu lahti rõivastub, kuidas tema seelikud langevad üksteise järel ja kuidas tal
lõpuks on üll ainult särk, mis lubab aimata tema keha ahvatlevaid piirjooni.

Victor Hugo:
Punamütsikest haaras värin. Ta oli üksinda nagu nõel kõrbes, nagu liivakübe tähtede vallas, nagu gladiaator mürgiste madude keskel, nagu uneskäija ahjus.....

Jack London:
Kuid ta oli oma rassi vääriline tütar, tema soontes voolas
valgete maailmarändurite tugev veri. Silmagi pilgutamata tormas ta hundile kallale, andis talle jalustrabava hoobi ja lisas sellele otsekohe klassikalise lõuahaagi. Hunt põgenes hirmunult. Punamütsike vaatas talle järele, naeratades võluvalt naiselikku naeratust.

Jaroslav Hashek:
"Mis ma küll ometi tegin," pomises hunt. "Tegin enda täis, muud ei oska öelda....

Honore de Balzac:
Hunt jõudis vanaema juurde ja koputas uksele. Selle ukse valmistas tundmatu meister XVII saj. keskpaiku. Ta raius ukse välja tollal moodsast kanada tammest, andis oma kätetööle klassikalise nelinurkse kuju ja riputas ta raudhingedele, mis võisid omal ajal head olla, kuid
kriiksusid nüüd õudselt. Uksel polnud mingeid ornamente ega mustreid, ainult all paremas nurgas võis näha kriimustust, mille kohta jutustati, et selle olevat oma isikliku kannusega tõmmanud Celestin de Chavarges - Marie-Antoinett'i favoriit ja Punamütsikese vanaema
vanaisa emapoolne tädipoeg. Muidu oli uks täiesti tavaline ja sellepärast pole mõtet temal üksikasjalikumalt peatuda.

Oscar Wilde:
Hunt:"Vabandage. Te ei tea mu nime, kuid....
Vanaema:"Oh, sel pole tähtsust. Tänapäeva seltskonnas on kõige parem kuulsus just neil, kel pole nime. Millega võin teile kasulik olla?" Hunt:"Asi on nii....Mul on väga kahju, kuid ma tulin, et teid ära süüa. Vanaema:"Kui armas! Olete väga teravmeelne dzhentelmen." Hunt:"Mõtlen seda tõsiselt."
Vanaema:"See annab teie vaimukusele erilise sära."
Hunt:"Olen rõõmus, et te ei suhtu liiga tõsiselt sellesse, mille ma teile nüüdsama teatavaks tegin. Vanaema: "Praegusel ajal tähendab tõsine suhtumine tõsistesse asjadesse ainult halba maitset."
Hunt:"Millesse peaksime siis suhtuma tõsiselt?"
Vanaema:"Rumalustesse muidugi. Kuid olete talumatu."
Hunt:"Millal on hundid talumatud?"
Vanaema:"Kui nad esitavad tüütuid küsimusi!"
Hunt:"Ja naised?"
Vanaema:"Kui ei leidu kedagi, kes naisele tema õige koha kätte näitaks."
Hunt:"Olete väga karm enda vastu."
Vanaema:"Loodan teie diskreetsusele."
Hunt:"Võite kindel olla. Ma ei ütle kellelegi sõnagi." (sööb ta ära)
Vanaema (hundi kõhust):"Kahju, et kiirustasite. Kavatsesin teile just üht väga haaravat lugu jutustada.

Erich Maria Remarque:
"Tule siia," ütles hunt.
Punamütsike kallas kahte klaasi kalvaadost ja istus tema juurde voodisse. Nad hingasid sisse kalvaadose tuttavat hõngu. Selles lõhnas oli igatsust ja väsimust. Kalvaados oli nagu elu. "Muidugi," ütles Punamütsike. Meil pole enam tulevikku." Hunt vaikis. Ta oli sellega nõus.

Küsimus, vastust ootan kommentaarides

Buratino Vabadussõjas - see on ühe tuntud filmi hüüdnimi õpilaste hulgas. Mis on selle filmi õige pealkiri?

Happy Halloween!

Ohvrit mängides

oli üks väga kentsakas etendus, mille esimene vaatus oli üsna vaadatav ja teise vaatuse ajal hakkas mul täitsa igav. Õnneks peletas igavust võimalus lihtsalt Priitu jõllitada, sest õnneks oli ta terve etenduse jooksul lavalt ära ehk ainult paar minutit. Point oli siis selles, et miilits käis koos kahtlusalusega sündmuspaikades kuritöid rekonstrueerimas ja Priit mängis seda, kes maha löödi. Ühesõnaga koosnes tema roll õiges kohas seismises ja niimoodi käitumises, nagu ette öeldi. Mõned korrad lasti tal endal kah koomiline olla, aga õnnetuseks mitte piisavalt tihti. Lavastuses kasutati rekonstruktsioonide filmimiseks kaamerat, mille otsepilt läks suurele ekraanile lava kohal. Poole esimese vaatuse pealt kadus pilt igatahes ära ja Priit käis ja asjapulgatses seal kaamera kallal natuke, aga nii äss ta igatahes ei olnud, et pildi oleks tagasi võlunud. Teiseks vaatuseks oli pilt küll tagasi, aga siis ei toimunud laval niisama eriti midagi tähelepanuväärset, välja arvatud ehk need kaks fakti, et Andero Ermel mängis väga hästi ja Priit hakkas mingil hetkel üsna kontrollimatult itsitama. Tema tegelaskuju puhul ei olnud see itsitamine just väga kohatu, aga vaene Andero pidi Priidu kõrval tõsist nägu tegema, kusjuures parajasti näidati ta nägu suurelt ekraanilt ja ülilähivaates. See oli tohutult koomiline, nii et isegi publik ärkas korraks üles. Kõige lõpus tuli lahe toss lavale, see oli ka täitsa tore, aga selleks ajaks olin ma juba täiesti loobunud tegevuse tähenduse üle juurdlemast. Vot nii siis :p

Luke mõisa park

Leidsin oma fotokast õpetajate päeva väljasõidu pildid :)

Miks on vaja kojamehi*

*Kojameeste all mõtlen ma luudadega lihast ja luust inimesi mitte tuuleklaasi ees vehklevaid jubinaid.
Vaja on kojamehi selleks, et kõnniteedelt lehed ära kratsida, sest märjad lehed asfaldil võivad päris libedaks osutuda, eriti, kui enamus kõnniteest on puhas ja siis tuleb koristamata jupp ja sa pole harjunud varvastega teest kinni hoidma ning astud aga sama uljalt edasi. Ühesõnaga oleksin ma täna korduvalt selili käinud. Mis minu puhul on muidugi täiesti normaalne, sest see poleks mitte esimene kord, kus ma külje juba enne jää tulekut maha panen. Profülaktika mõttes või nii. Peaaegu kõhuli käimine nägi välja umbes sedasi, et ma vehkisin  käte ja jalgadega ning mu eriti väljapeetud käitumisega konservatiivsele Inglismaalt toodud loksule vihmavarjule selline äkiline teguviis eriti meeltmööda ei olnud, niisiis otsustas ta tagurpidi minna. Finito.

Aga muidu käisime Pierre's kuuma šokolaadi joomas. Ja see oli väga armas.

Järgmine sisu on automaatselt tõlgitud

Veebilehel oli siis selline teade. Polnud varem nii pika automaatselt tõlgitud teksti otsa koperdanud. See tõestab, et tõlkijaid on ikka vaja ja masinad ei saa kõigega ise hakkama.

Mõned stiilinäited:

On mitmeid aspekte, valides tolmuimeja, et enamik inimesi dont isegi kaaluda kuni on aeg asendada ustav vaip puhtamaks, et nad on kasutanud mõnda aega. Paljud neist osad ei mõju töö vaakum tervikuna, kuid annab palju lihtsam kasutada masina ise, kuid muid aspekte tegelikult seotud üldine funktsioon tolmuimejaga.

Millist põrandad teil on?

Veenduge, et te otsite vaiba puhastamise seade, mis sobib korrusel oma kodus. Kui teil on carpeted ja puidust valdkondades peate tagama, et tolmuimeja saab teha tööd piisavalt nii pinda. See tähendab üldiselt manustega või muudatuste tõttu puhtamaks pea kohanema pind olete tolmuimejaga.

Kott või nr kott?

Tolmuimejad vahetatavate kotid suurendada kogukulud ühiku kui olete kohustatud ostma kotid regulaarselt. Kui teil on üksus, mis on asendamatu kotid siis peame tagama, et nad on regulaarselt asendatakse äraveo saab vähendada, kui kotid ummistuda üles ja see põhjustab üksuse vabastamine mustuse tagasi õhku.

Kasutamine mugavamaks.

Sa tahad, et tolmuimeja ostate on mugav, kui olete puhastamise oma põrandakate. Te peate tagama, et kõrgus üksuse, kui see on täielikult kokku sobivad teie kõrgus, nii et teil ei ole pidevalt painutamine ja venitamine on ebamugav positsioon kasutamisel tolmuimejaga. On erinevaid võimalusi puhtamaks alates püsti tolmuimejad et kanister tolmuimejad ja mugavalt kas üksus on jäänud kasutaja.

jne....

Medley

Kuidas seletada pilte surnud jänesele? Kui palju inimesi mahub ühele harilikule diivanile?

Ma ei usu, et ma sellele esimesele küsimusele vastuse sain, aga vaatamist väärt tükk oli küll. Teisele küsimusele oli vastus täiesti olemas, nii umbes täpselt üheksa või nii. Õnneks ei mindud laval ropendamisega päris liiale, nii et ma ei suutnud isegi eriti šokeeritud olla. Vaevalt Vanemuises näeks laval meesinimest, kel ainsaks kehakatteks üks sokk (mängimas isast koera, kes läheb ja kargab ühe naise jalga). Mängisid nad lihtsalt suurepäraselt, see on küll paras sõnakõlks, aga ma ei oska hetkel seda kuidagi intelligentsemalt sõnastada. Kui sul on laval üks toekas diivan, kaks kõige harilikumat raamaturiiulit, hunnik laudu (mitte söögilaudu vaid laudu nagu laudu saekaatrist) ja n+1 tooli ja kui sa nad siis kõik üksteise otsa tõstad, hiigelsuure valge kanga sisse keerad, köitega kinni tõmbad ja kogu hunniku lõpuks lava kohale rippuma vinnad, siis mina igastahes sinna alla seisma küll ei läheks, nii igaks juhuks. Kaks ja pool tundi bussis, siis etendus, mis kestis kaks ja pool tundi ilma vaheajata (aga igav ei hakanud kordagi) ja siis veel kohe kaks ja pool tundi bussis otsa. Ja kogu sellele oli muidugi eelnenud hommikul poole kaheksaks tööle minek. Ma olin peale seda kõike nii väsinud, et ei suutnud bussis isegi mitte magama jääda, mis mul siiamaani üldiselt üsna hästi õnnestunud on. Parim on muidugi see, et neljapäeval tuleb sarnane sõit, ainult selle vahega, et bussis istumine on päeva peale natuke ühtlasemalt ära jagatud.

Tore on muidugi see, et vaheaeg algas. Ja õues sajab ladinal :s

Veetsin eile tunde Saagas surfates ja leidsin vähemalt ühe sugulase, kes sugupuust oli välja jäänud, sest ta elas aastatel 1901-1903 ja keegi lihtsalt ei mäletanud, et neil inimestel ka kolmas poeg oli olnud. Siis leidsin veel mitmeid sünni-ja surmakuupäevi ja suutsin väikse detektiivitöö ja poole vene keele sõnaraamatu läbilugemise tulemusena tuvastada, et GK suri 1912. aasta jaanuaris tiisikusse. Õnnetuseks on enamus meetrikaraamatutest ja personaalraamatutest saksa keeles, mille on kirikuõpetajad kirja pannud gooti kirjas ja väga tihti loetamatu käekirjaga, nii et isegi numbrite tuvastamisega on pahatihti probleeme. Pole vaja vist märkida, et mu gooti kirja lugemise oskust võib pidada täiesti heaks ainult eesti keele puhul, kui ma vähemalt teoorias peaks aru saama, mida öelda on tahetud. Ka täna ootavad mind sajad sirvimist vajavad leheküljed :p

A word cloud of the lyrics of guess what song :p

I know it has become a youtube blog lately, sorry. But I just have to post these two as well.

EDIT: Make it three not two. I love the video, so, naturally, I had to repost Bodies. But there can never be too much Robbie, can there?



I should really start making a list of albums I want to buy from HMV when we're in London. So that it just might happen that I'd buy the things I really wanted not the things I thought were cool when I laid eyes on them :p

Something to look forward to. A long wait, though.

Something Swiss - the older and newer version of The Race

oh dear god, i can't go to sleep without writing about it. i wanted to hug my laptop after i had finished watching the most recent episode of spn. can kripke get any better? i mean, duhh. i had missed the we'll-finish-each-other's-sentences sam and dean for so long and it seems that maybe we'll get there, eventually. the dialogue was absolutely brill and jensen rocked it, as usual. as for paris hilton, then you have to give her credit, not everyone's ready to make fun of herself so publicly. and not of only herself but of her dogs as well :p it was just so exactly her and, well, she really can't act. but she's pretty good at dying spectacular deaths. dean's line to her "see, i'm not a paris hilton bff and i've never even seen house of wax" with a close up on sam was just right on :p and the teaser for the rest of the season - ohdearme.

Spoilers for episode 6

Tallinn and other stuff

Francis Goya kontsert oli NIIIII armas. Just armas. Sest Goya on selline mõnus ja Valgret on alati hea kuulata. Rahvas tekitas rõõmust elevust Goya püüded Valgre laulude pealkirju välja hääldada - a la Vel vivvuks ja või Peadžii sabuun tagasii su jurdee (väga prantsuspäraselt). Kõigele lisaks suutis ta saalitäie eestlasi laulma panna, nii Ma loodan, et saan sellest üle kui ka Saaremaa valssi.

Tuttuus Nokia kontserdimaja oli nii tuttuus, et isegi treppe polnud nad jõudnud ehitusprahist ja tolmust ära pesta-pühkida ja treppe oli seal suuremas koguses. Ülemise rõdu viimasest reast oli vaade nagu Himaalaja tipust, hea et me seal ei istunud, nii võib ju kõrgusekartus areneda (nagu mul seda juba poleks). Saal ise oli täitsa kena, häirisid ainult kõigi laulude vaheajal otse publikusse näidatud prožed, täielik gestaapo. Aga ma kahtlustan, et see oli seotud sellega, et kontserti filmiti ja vahepeal oli ju tore publikut ka filmida. Akustika üle polnud ka mitte mingit põhjust viriseda, pealegi pole ma mingi ekspert. Kui aga eksperdid ikka ütlevad, et seal on igast saali nurgast täpselt ühte moodi hästi kuulda ja kogu see värk on hästi uudne ja moodne ja ainulaadne, siis ma lihtsalt usun neid sinisilmselt.

Muidu Solaris mulle erilist muljet ei jätnud. Õigemini ei saanud see mulje tekkida juba seetõttu, et rahvast oli nii paksult, et ma tundsin, et tahan ära ja kohe. Ja siis ei leidnud me jupp aega üles kohta, kust Solarises kontserdimajja sisse saab. Selgus, et selleks tuleb õue tagasi minna. Loomulikult olime kontserdimaja uksest juba kaks korda mööda kõndinud. Aga siltidega olid nad kuidagi eriti kitsid olnud või olid need paigutatud sinna, kuhu ükski normaalne inimene iialgi ei vaata.

Kokkuvõttes, oli Tallinnasse siis nüüd veel neid poode juurde vaja või? Pealegi ei olnud see Karla Katedraal nii kole midagi, mis see hunnik klaasi ikka parem on? Aga noh, mida mina ka tean.

What else? I've got plans for New Year's Eve (in October!) and I've just booked plane tickets. Knowing that I have plane tickets always calms me down :p So now I am nice and calm and forgot to drink my herbal tea that I made an hour and a half ago. Which is just so typical. But tomorrow, without a doubt, will uncalm me a great deal so bring it on! Big decisions are never easy. Huh, correction. In my case even small decisions are never easy.

I can't believe Stephen Gately is dead. Just horrible. I'm listening to Boyzone right now (not that I usually don't do it daily or anything).

I've just remembered that my excellent plan of going to bed early is not going to happen because I have to wait for a guy bringing some old TV set to us. I didn't quite understand whose it used to be and why we would want it, but the person phoning me this afternoon and telling that there's an old TV set coming our way tonight was very matter of fact and didn't leave any room for argument. When I got home, I secretly hoped someone else knew more about it, but apparently not. And then there's that other guy who's a brother of some girl (and we know neither of them) who's coming to take away the two leather jackets we found in our flat after a bunch of five (including that girl, I believe, but not her brother) invaded one of our rooms the weekend before last. Apparently their dodgy excuse of not having anywhere else to stay wasn't quite true. Plus there was supposed to be just the two of them. It was a very shady invasion under some very shady circumstances and some of us were furious. I wasn't here, so I didn't see them, so I honestly have no strong emotions concerning the matter. Only the fact that they didn't realise they had left their jackets here and didn't start asking about them was more than peculiar. We should have sold the jackets on ebay :p

EDIT@22:35 The guy with the TV set dashed in, put the TV set on the floor in the middle of the room and dashed out again. And by dashed I mean really DASHED. It was hi-la-ri-ous!

This makes me smile :)

Recognise him?

More good stuff

Didn't like it at first, but it has somehow grown on me

Seriously good stuff :)

Tumble outta bed
And stumble to the kitchen
Pour myself a cup of ambition
Yawnin, stretchin, try to come to life
Jump in the shower
And the blood starts pumpin
Out on the streets
The traffic starts jumpin
And folks like me on the job from 9 to 5

Chorus:
Workin 9 to 5
What a way to make a livin
Barely gettin by
Its all takin
And no givin
They just use your mind
And they never give you credit
Its enough to drive you
Crazy if you let it

9 to 5, for service and devotion
You would think that i
Would deserve a fair promotion
Want to move ahead
But the boss wont seem to let me in
I swear sometimes that man is out to get me
Mmmmm...

They let your dream
Just a watch em shatter
Youre just a step
On the boss mans a ladder
But you got dream hell never take away

On the same boat
With a lot of your friends
Waitin for the day
Your shipll come in
And the tides gonna turn
An its all gonna roll you away

Chorus...

Sitting in bed in my pyjamas (under a comforter and a fleece blanket)

It's cold. I mean it's cold in our flat, it's still not so bad outside, except the nasty wind that started blowing somewhere in the afternoon. I hate central heating. Especially in autumn when the heating hasn't been switched on yet, but it's beginning to get cold outside and in spring, when it has been switched off already, but it's not that warm outside yet. It makes me want to move to a house with a nice wood stove. Or rather, stay at home-home, in the house with a nice wood stove. I didn't want to come here tonight at all.

I've managed to temporarily lose an incredibly stupid number of things during the past few weeks. Luckily I've found them all after a shorter or longer period of time. I lost my lunch-box and spent some time looking for it at three different places (kilometres apart). Actually my lunch box was just sitting there, on my desk, half a metre away, and I found it, when I closed the lid of my laptop. I lost my gloves. Twice. I found them in the pocket of my other jacket, safely tucked away among all the chestnuts. I hadn't worn that jacket this autumn yet. Then I found them on the table in the cloakroom. Someone had put them there. I lost my planner. Again twice. I had left it on the teacher's desk in one of the classrooms I use (on the fourth floor, obviously). There was nothing more on the desk, meaning that I just left it lying there. The second time I found it from another classroom. I lost my folder. After I had organised a slightly panicky search operation I found it on the window-sill behind the curtain. I never put my folder there. This list could go on and on.

We spent half of today trying to find where to plant the bush I got for my cousin's wedding anniversary. There just weren't any places good enough. Our garden is obviously too small.

I had a major mix up of the words "hang up" and "hung up". I suspect I've got the past tense on the word sheet. But there's no way of checking at this very moment. Not good. Stupid-stupid.

I've edited this post at least three times because each time I re-read it I found a grammar mistake. I'd better stop, watch an episode of Leverage and get some sleep.

Have a nice week you all!

Tänane suguvõsa uurimise kursuse esimene kokkusaamine läks minul vähemalt selle nahka, et ma avastasin keset loengut, et Mika läheb järgmisel aastal tuurile. Tol hetkel oli see palju olulisem uudis kui aastasadade jooksul toimuv kõugukadu. Tagasi maa peale tulles, õige suure tõenäosusega suudan ma kiusatusele vastu panna ja ei hakka Mika pärast mööda Euroopat ringi tuhisema. Või õigemini võtan lõpliku otsuse vastu siis, kui selgub, kas mu talvisest plaanist saab asja või mitte.

Õnne 13 on ko.hu.ta.valt koomiline :D Eriti eelmine osa :D Aga tänase osa kaalus üles habemes ja munasoenguga Priit. Jappsiduuu.

I think I'd like to see it

A bit of Muse and other stories

In addition to this I've been listening to FOB and P!AD lately. Not to mention MIKA, his new album is brilliant!

I'm going to a birthday party at 9 tomorrow. And by 9 I mean 9 a.m. Don't ask :p

Today I found out that to get a package from the downtown post office you first have to call and tell them you want to get your package from the downtown post office and then they send it there by the next day. Otherwise you'd have to go and get it at the central post office or whatever that place is called, which is like on the other side of the town! Stupid system!

Ah ja see ka veel, et teisipäeval veetigi mind lodjaga Emajõele sõitma ja ämblikest loengut kuulama. Ämblikest! Aga pimedas mööda Emajõge sõita oli täiesti superlahe ja lodjamehed olid ka ülinunnud :p Uus sild on valgustatult tunduvalt ilusam kui päeval. Tõenäoliselt tahab ta lihtsalt natuke harjumist ja ta hakkab mulle tasapisi rohkem meeldima.

Esimese pildi pealt, mida ma täna hommikul Postimees online'i lahti tehes näen, vaatab vastu ei keegi muu kui Priit isiklikult. Sagris ja habemega. Uudis ütleb, et Priit hakkab Kelgukoertes uut uurijat mängima. Ja tegelaskuju nimeks saab uurija Pulk :D :D :D

About last night's post, part of me would actually like to delete it. Today I'm fine :) I just have to pay more attention so that yesterdays won't start to happen again.

Mulle tundub, et ma sain kõik oma tööplaanid valmis ja saan nad homme ära saata. Lõpuks ometi. Yay!

Mu kurk peaaegu ei olegi enam valus. Eriti abistav oli perearsti soovitus - ärge paar järgmist päeva väga rabelege. Ma siis väga rahulikul väljapeetud sammul tatsasin täna hommikul kell pool kaheksa kodust polikliinikusse, andsin vereproovi ära ja tatsasin sama rahulikul väljapeetud sammul polikliinikust tööle. Ning ei läinud täna ujuma. Hoopis tööplaane tegin. Kaks ja pool tükki. Ja siis tegin jupp aega mittemidagi. 

Ja täna ajasid kõik mittenaljakad asjad naerma. Ka üsna lollid naljad. Elevus. Oli siis jälle üks sedasorti päev.

Nope, I don't have anything to say besides that life's a bitch because I've managed to turn it into a bitch in my head. Not saying why. I'm just so tired. It took me two hours to fall asleep last night. And another two to start getting up, which makes about 4 hours of uninterrupted sleep. And for reasons that have nothing to do with me I can't go to sleep right now. I can feel a headache approaching.

So, we're just gonna find ... the devil

Naah, I won't bother you with blahblahblah. SPN's back again :)

Mängurid EDIT: Lisasin kaks ülihalva kvaliteediga pilti suurepärasest orkestrist

Käisime täna teatris Mängureid vaatamas (Eesti Nuku-ja Noorsooteater). Oli vägagi pentsik kogemus, suu ununes igatahes pidevalt üllatusest lahti. Juba enne etendust istus üks mees fuajees ja mängis Gogoli vahakujuga kaarte. Siis ronis üks tugevalt mukitud tädi redelile ja kukkus ülitugeva vene aktsendiga seletama, et tema on venelane, aga mõtles, et õpib selle eesti keele pähe. Ja nüüd on tema siin Tartu sees ja räägib meile, et Gogol oli ju meie oma Koidula tädipoeg (või mingi lehma lellepoeg). Ja sellepärast ongi nüüd see Gogol siin vaha sees. Lisaks oli väljas näitus Gogoliga seotud asjadest a la suur valge linane särk, mis kuulus kunagi Gogoli naabrile ja mida Gogol riivamisi puudutanud olevat ja taldrikutäis suppi, mis tehtud Gogoli teostest leitud retsepti järgi ja mis pärit Ferdinand Veike erakogust. Mängurite tükk ise oli visuaalselt ehk üks huvitavamaid, mida ma üldse näinud olen, sest mida kõike saab teha erinevate nukkudega?!? vau. Ja ega ma just liiga tihti nukuteatrisse ei satu ka ju. Igatahes olid osad asjad laval mu jaoks ikka paras silmamoondus. Nii pea, kui vaheaeg algas, hakkasid kuskilt kostma Don't Worry, Be Happy helid. Kostus nagu puhkpilliorkester. Tuli välja, et oligi puhkpilliorkester, kes väga rõõmsalt Vanemuise väikese maja tillukeses fuajees mängis. Nad kõik pidid olema VÄGA head pillimehed, sest nad oskasid mängida VÄGA kõvasti ja VÄGA valesti, nii et kõrvadel hakkas lausa valus. Ja mängisid nad kõike, Mozarti vaheldumisi mitmesuguste niisama tiluliludega. Seljas olid neil ebamäärased valged hõlstid, kitsad alt tugevalt laienevad sätendava külgtriibuga mustad püksid, peas väga pikajuukselised mustad või heledad parukad ja ees väga tumedad päikeseprillid. Ja nad nautisid iga hetke. Ma ütleksin, et mina nautisin ka iga hetke.

Woahahaaa!

Just meenus :D Pidin täna Humana ja Hoti läheduses natuke aega parajaks tegema ja astusin üle maeiteakuiilmatupikaaja Hoti sisse. Suhteliselt lage oli seal ja lõpuks sortisin riiete vaatamise asemel hoopis seda kasti, kus olid sees plaadid, mõned kaheldava väärtusega kunstiteosed ja raamatud, üsnagi mitmes erinevas keeles. Ühe raamatu peal oli rida nuge, mina vaatan siis pealkirja ja loen aga rõõmsalt: SLUT. ?!? Teen raamatu lahti, vaatan sisse, raamatus on toiduretseptid, aga jutt pole üldse mitte ingliskeelne vaid pigem mingis tundmatus keeles. Loen siis uuesti kaanelt pealkirja - SULT :p

Nananananananaaaaaaa, nananananananaaaaaaa, mul on see reede vaba, nananananananaaaaaaa! :p

See viimane rõõmuhõise polnud nüüd küll kuidagi eelneva olulise jutuga seotud :p

Kas ma olen ikka öelnud, kui hirmus palju ma selle nädala ilma armastan? No nüüd just ütlesin. Perfektne septembri algus, mõnusalt soe, aga mitte liiga palav. Sinine taevas ja särav päike. Selline raekoja platsil välikohvikus istumise ilm. Lasin Klickis pilte paberile teha, sain just täna igavese pataka kätte, istusin siis Pierres päikese käes, sõin jäätist ja sortisin pilte. Üllatavalt kenad pildid on muideks :p Tartu kesklinn oli rahvast igatahes täis ja enamus inimesi mu ümber rääkis inglise keeles. See oli juba natuke liiga kummaline. Kohvikud olid välismaalasi täis ja ülikooli tänavat ummistavatest seltskondadest vähemalt pooled rääkisid kah mitte eesti keeli, pluss siis veel see mees, kes autole nõjatus ja kõva häälega üle terve tänava inglise keeles telefoniga rääkis. Lisaks nägin vähemalt nelja erinevat turistide gruppi (ei, see ei olnud üks ja sama ringiratast käiv grupp). Küll neil on vedanud, et nad otsustasid siia just siis tulla, kui ka meil ilusad ilmad käes on ja iga jumala päev alla ei kalla (vahest ehk ainult üle päeviti). Ja peahoones käisin, igaks juhuks. Nostalgia oli. Peahoonet ma igatsen küll taga. Õnneks sealt välja ei aeta, kui tekib vastupandamatu soov seal natuke hängida.

I know the pic is tiny, but it's one of the funniest things I've seen in months.

I know I'm weird.

But it's as funny as the epic HP puppet version (with the naked Dumbledore) or Winnie Pooh's first cartoon by SoyuzMultfilm in 1969, particularly the place where he was walking along the forest path in a very determined (shall I say aggressive?) way, reciting a poem

Если я чешу в затылке -
Не беда!
В голове моей опилки,
Да, да, да.
Но хотя там и оплики,
Но кричалки и вопилки,
Но кричалки и вопилки,
А также:
Шумелки, пыхтелки и сопелки,-
Сочинию я неплохо иногда.
Да!!!!
Хорошо живет на свете
Винии-Пух!
Оттово поет он эти
Песни вслух!
И не важно, чем он занят,
Если он худеть не станет,
А ведь он худеть не станет,
Если конечно...
Вовремя подкрепиться...
Да!!!!

Трум-пурум-пурум-пумпумпум!..

Ready Steady Go

SPN S5 premier the day after tomorrow

There's sth creepy about the song - it's perfect.

I Solemnly Swear I'm Up To No Good

I should be doing tens and tens of more useful things than writing crap. But none of those tens and tens of more useful things is as exciting as writing crap.

I can't believe I managed NOT to go and and see HP6! Now I have to wait till it's out on DVD.

I should be sleeping, but I'm afraid to go to bed and switch off the light because I might not fall asleep within 15 minutes or within 32 minutes or within 75 minutes or withing 99 minutes. Last night it took approximately two hours. Or I might fall asleep, but wake up at 2:47, 3:21, 4:01, 4:48, 5:31, 6:10, 6:19, 6:27, 6:36, 6:41, 6:43, 6:48 and so on, you get the point. By 6:51 I might be so tired of checking the time that I'd just get up and feel dizzy all day long.

My alarm goes off at 7:47 tomorrow morning.

The Web Genius

THIS is just unbelievable. Have you ever played Who Am I? Well, this is Who Am I Thinking Of and it's not you who has to do the guessing. It's an online genie. And that genie is mighty smart. We tried to outsmart him for at least two hours yesterday. He guessed Bryan Adams, Dean Winchester, Nu Pogodi, Anne Veski, Renars Kaupers, my mother, Kelly Taylor, Erki Nool, Andrus Veerpalu, Quentin Tarantino, Kerli Kõiv and many many others without any problems. He did have some problems with guessing Elle Kull (he gave up) and Kalevipoeg (his answer was Väinämöinen) and for some reason he also got Jared Padalecki and Jason Orange wrong. But we forgave him. So, if you decide to try, let me know who he didn't guess :)

EDIT: He doesn't know Klaabu.

EDIT EDIT: He knows Gary Barlow and Hayden Christensen :)

Mind juba kergelt väsitab see suurepärane tohuvapohu, mille tekitab ühe pliidi ladumine. Mitte midagi ei leia üles ja pool kööki on telliseid täis. Lisaks passib see pisikest musta põrsast meenutav praeahi kah endiselt keset elutuba, kuhu ta poest tulles kiiruga maha sai laaditud, sest üks korralik malmpraeahi kaalub umbes sama palju kui üks korralik raamatukapp (koos raamatutega, ja küll mina juba tean, kui palju üks raamatukapp kaalub) ja ma otsustasin, et mina seda liigutada ei ürita. Lisaks istub pidevalt ja enda arvates piisavalt kombekalt segukasti kõrval üks iseteadlik Ronja, kes tõenäoliselt kujutab ette, et tema käpakeste külge kogu see sodi üldsegi mitte ei hakka ja täiesti normaalne on köögist otsejoones tuppa patseerida, oma tavapärane koht diivanil sisse võtta, ennast perfektsesse kerra kerida, nina saba alla ära peita ja päev rahulikult õhtusse saata. Ja nii päevast päeva.

Go and see Inglourious Basterds, it's phenomenally different. And an absolutely superb movie.

It's SO warm outside tonight. Darkish warmth enveloping you, making everything a bit surreal as you can't think about anything besides the extraordinariness of the warmth (and Tarantino's movie). And you go home and you like the city a bit more than you should, as in the twilight, the sky still purplish and pink in the distance, everything becomes slightly unreal. You walk on the other side of the street because you never do that and it makes all the difference. Someone is walking on the roadway, keys clattering in her bag. Someone is riding a bike. There's laughter in a garden you walk past. A lot of windows are ajar, almost noone has drawn their curtains yet. A choir of male voices is singing in Latin in their fraternity house, all windows wide open. The sound of your heels on the pavement. A gust of warm wind blowing some yellow leaves along the street. Hanging off from an old fence, a piece of paper with the description of a missing cat. The smells that you usually don't notice, but which become more distinct in the slightly damp air. The smell of fresh firewood. The smell of the end of summer. The warmth. It's so painfully sad that it becomes absolutely perfect.

Laupäev rabas

That's what has been keeping us up at night

Eesti nokitseb rubriigist don't try this at home aka no one can beat this

L vaatas kanalit National Geographic. Mis on iseenesest muidugi eriliselt hariv ettevõtmine. Sealt tuli saade Millest asjad tehtud on või mis iganes selle saate nimi nüüd ongi. Kuidas neid tehakse? No igatahes näitas seal, kuidas arvuti sisemisi juppe tehakse. Ja no kuna L on teada-tuntud MacGyver otsustas ta kah natuke kätte proovida. Läpaka emaplaadi peal. Sest et ta läpakas jooksis kokku niipea, kui lahti oli rohkem kui kaks programmi ja oma mingit x mängu ei saanud ta seal üldse mängida. Paremaks tegemise ruumi kui palju. Ühesõnaga tinutas L vajalikud jupid kinni ja

TARAMMMTARAAA

pani emaplaadi elektripliidi praeahju, et kinni tinutatud osad ilusti kokku sulaksid. Liiga armas. Sest National Geographic'us näidati nii ja ega seal teadjamad inimesed ju ometi ei luiska.

Noh ja siis juhtus see, mis juhtuma pidi.

Ahjus käis üks kõva pauk.

("Ei no sa oleksid pidanud nägema, kui see pauk käis ja tuld igale poole viskas." Oleksin jah pidanud *noogutus*. Kindlasti kohe oleksin.)

Ja seal emaplaadi juures olnud mingi patarei/aku laadne asi lendas ilusti mööda ahju sisemust laiali. Emaplaat ise kobrutas suvalistest kohtadest üles ja sulas natuke ära, aga oli suhteliselt ühes tükis. Noh ja siis tuli L-ile geniaalne idee see emaplaat tagasi läpakasse panna.

Ja mis siis sai?

Kolm korda võid arvata.

kjdsfhiqurhfnvskjtdghierdktjgnb, fcmgh5eirjkgbnvnbiurg hnwbjh,fbgwustjkdghbejr Läpakas hakkas tööle. dkjfbqi3owurhfbvkdfjgnwiuet hjqoaijfvn xjgbiouwrehglk kajfdhiwuafhdbwieksrjgbfvs

Trufax.

Töötab. Paremini kui varem. Saab avada rohkem kui kaks programmi ja x mängu saab ka mängida.

See lihtsalt ei ole võimalik.

I solemnly swear this is the truth and only the truth. This really happened - a true story. Olen ise näinud töötavat läpakat. Viimati nägin seda oma kümme minutit tagasi. Olen ise pesnud puhtaks kahtlase mögaga koos olnud praepanni, kus peal olev aine hakkas veega kokkupuutel ähvardavalt susisema, pulbitsema ja hirmsat haisu välja ajama. (See oli eileõhtune meelelahutus.)

Ma tõsiselt loodan, et L ei hakka mingeid kaheldava väärtusega eksperimente korraldama järgmiste nädalate jooksul, kui ta lubas meile uut pliiti laduma hakata.

Ja loomulikult - kogu see asi on täiesti kohutavaltpööraselthirmnaljakas :D :D :D

After watching two days of decathlon in Berlin I've reached the inevitable question - Does Roman Šebrle Get Any Older?

I know the competition in this picture is wrong, but since Roman didn't do so well in Berlin (probably partly thanks to the fact that he had to run 400 m 25 minutes after finishing high jump, which wasn't fair at all, apparently he was furious and I was on the verge of writing a letter of complaint to somebody) and I kinda like the gold winner here (even after his long jump on Thursday that I fortunately didn't watch), I decided to post this pic.

Date: March 2009


And now let us compare the first pic to the fabulously memorable photo featuring three considerably sunburnt people (yes, sometimes Estonian summers can be sunny). Back then he was almost a nobody, always behind Tomas Dvorak in the Czeck team (and it was way before his world record and winning gold at the Olympics). On that day he had just finished his tenth decathlon over 8000, earned a new personal best with 8589 points and won the second place after Erki.

Date: July 1998

I feel like asking him for another autograph on the photo :p

Answer to the question: I personally think he looks as handsome 11 years on, dimples and everything :)

Ma armastan Hiiumaad ehk Külaküla külas on onn

Meri paistab, täiesti hõbedane :)


Ristna - see on ja jääb mu lemmikkohaks kogu maailmas - kas tuul ja suured lained, mis tulevad ja üle pea löövad või peegelsile avameri, mis otsekohe sügavaks läheb, põhjas hiiglaslikud kivid, kus ümber saab sukelduda.


Merikapsaid kah.


Pisut märg ja tuuline oli ehk parim päev banaanikala püügiks :)))




Ilm ja vesi ei olnud just kõige soojemad, aga selliste lainetega lihtsalt ei saa mitte ujuma minna.


Mina laineid ei karda!


Oooohh, laine tuleb!


Aaaaa, laine tuleb!!


Wiiiiiii, laine tuli!!!


Ja natuke teistsuguseid laineid järgmisel päeval teisel pool saart - Tahkuna.


Teoorias pidin ma mustikaid korjama (metsas), aga kuna mu marjaämber kihutas esimesel võimalusel mööda randa minema n+x km/h, siis oli see täiesti piisavaks põhjuseks mitu tundi lihtsalt rannas laineid vahtida, sest nad kõik olid täiesti erinevad, rullusid erineva koha peal ja jõudsid randa erinevas kohas ja erineval kaugusel.


Eiffeli torn ehk palju paksu pahandust ühe totaalselt eripärase ehitise pärast.


Ja lõpetuseks - üks pisike tige tiivuline ehk leia pildilt helikopter.

Some new music

The Sound of Arrows - Into the Clouds (Music video) from The Sound of Arrows on Vimeo.