Vööldingliš

Skype'i on vallutanud türklased. T-d ründasid türklased läbi rate.ee, mind siis läbi Skype'i. Ma suudan alati äärmiselt ebaviisakalt küsida, et miks sa mind oma listi lisasid. Tavaliselt saab sealt ka mõne toreda kodukootud inglises vastuse. Eelmise nädala klounile ei saa aga küll miski vastu, vahelduseks ei olnud tema aga türklane.

Mõned suurepärased mõttekatked (teemaks oli see, et mul ei ole väidetavalt mikrofoni ja seetõttu ei saa ta mulle ka mitte kuidagi helistada, aga tema sellest küll aru ei saanud):

you hef telfon

i wont to tok weth u

i do no wat are u se

i wont uor tl af u can

i ned uor nomber

i laek to ntolk weth u i ned to no u mor

i no weth u se ok i se if u lek to tolk

bet i weon toek wyou

i weon lesen your vuyes

See oli tõesti liiga uskumatu, et tõsi olla. Minu reaktsioon oli midagi umbes sellist:

i thought i made that clear already, I DON'T HAVE A MIC!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!

ja

are you absolutely SURE you speak english?

ja

my suggestion is that we'll continue this overtly thought-provoking conversation some other time

Ma võin ikka äärmiselt õel ja arusaamatu olla ja block nuppu oskan ma ka päris hästi vajutada.

niiviisi siis

Ostsin üleeile kõik Narnia lugude osad, 7 in 1. Olen täitsa rahul, näiteks sellega, et ei loegi praegu raamatut, vaid löön niisama aega surnuks ja teen nägu nagu ma kirjutaks midagi. Noh, nii umbes 10 minutit järjest kirjutan ka, siis vahin 10+x minutit niisama ringi. Miskit on tõsiselt paigast ära.

***

Huvitav, millal need öökülmad ükskord lõpevad? Nad on siin nagunii juba oma töö teinud, kaua võib? Palju energiat, aega ja raha läks lihtsalt tuulde. Mul on kellestki jälle nii kahju :(

***

Olen suutnud viimasel ajal päris mitut täiesti mõttetut filmi vaadata. Üks parem kui teine.

***

Mõned kustumatud aastatetagused ütlused, PB poolt mu märkmikku kirja pandud :)

Totaalne kiivakuulmine:
"Miks ta nii lõbus on?"
"Miks tal nii nilbe pluus on?"
(Kõnealune isik on Bunny)

Vastata tuleb ka siis, kui sa tegelikult ei tea:
"Mitu jalga on lepatriinul?"
"Kuus või seitse."
(Kes mida ütles, kahjuks enam ei mäleta)

Küsimusi võib mõista mitmeti:
"Kas sul tuleb siis kallim?"
(Siiamaani ajab pööraselt naerma)

"Mul jäi Bunny/panni külge!"
(???)

Teine kolmkümmend üheksa

Eile hommikul päike paistis ja taevas oli sinine ja muru oli niidetud ja pasunapiilud mängisid Kaubahalli ees "Mis värvi on armastus". Rahvast oli linnas suhteliselt varase aja kohta lausa üle ootuste palju, aga õnneks ei olnud kõigil neil inimestel kavas just sel hetkel toidupoodi minna ja ma pääsesin suurema sabatamiseta. Ajakile lille ostmine kujunes veidi aeganõudvamaks ülesandeks, sest minu ees seisev penskar oli võtnud endale auasjaks aru saada, miks tema bambus kasvab sirgelt üles, kui poes on nad ometi nii kenasti keerdus. Lõppude lõpuks jõudis see müsteerium talle vist ikka enam-vähem kohale ja ma sain oma daalia õnnelikult ostetud. Kogu sellest pasundamisest eemale kõndides tundus mulle ühel hetkel üsna ootamatult, et mingi nurga alt vaadates on ka sellistel mõttetutel väikelinnadel oma võlu. Õhtul/öösel toimunud ürituse korraldamatust imetledes kadus see kentsakas tunne aga õnneks ära. Oleksin võinud rahumeeli kodus sünnipäeval olla, mitte kuskil mingit maeiteamida vaadata, sest kui on valida linna ja Ajaki sünnipäeva vahel, siis viimane on igatahes mõistlikum valik. Pealegi oli õues ikka täiesti friiking külm, mai lõpp ju...

Lõppkokkuvõttes ma eile midagi asjalikku tehtud ei saanudki. Heitsin pilgu peale oma pooleli olevale tööle, selle jõllitamisest päästis mind elektrikatkestus, pärast mida ma enam ei suutnud ennast sundida arvutit sisse panema. Lõikusin suure kausitäie salatit, sellele eelnes õpituba teemal "Kuidas lõigata tomatit sektoriteks?" Nüüd ma olen siis peaaegu paberitega tomatilõikur. Mingil hetkel ilmus oma eksamiks õppima üks totaalselt unine T, kes mulle ka une peale ajas ja see õpetamine lõppes sellega, et ma magasin pärastlõuna lihtsalt maha (ja olin õhtul ikka unine). Homme-ülehomme veel üle elada, hinded välja, järgmised olulised kuupäevad on 050606 ja 130606. Kõige selle vahele paar kirjutist ja üks oponeerimine. Et mida veel???

Sussver kus sadas.

Maal ja taeval polnud vahet. Loomulikult pidin ma just keset seda sadu hakkama rongi peale minema. Õnneks andis selle kiire asjaga mõned minutid oodata ja läksin vihma kätte alles siis, kui padusajust oli alles jäänud vaid tagasihoidlik sabin. Kogu see alla tulnud vesi lainetas aga tänaval, nii et eriti vahet ei olnud, kas ma oleks selle ülevalt kaela saanud või lendas see minuni maa poolt autorataste alt. Lõbus igatahes :)

Hetk tagasi oli taevas nii lahedalt roosakat värvi, selline ebamäärane hallikasroosa. Nüüd ma tõmban kardinad ette, ja üllatus üllatus, lähen ära magama, sest mõned meist peavad hommikul vara tõusma. Viis päeva veel :)))

Päike :)

Kastanid õitsevad. Ja osa sireleid ka :) Kastanitega seoses meenub mulle alati kohe:

"Sügavaimas rahus laius seal päikese käes tukkudes Suur tänav. Kastanid õitsesid. Kuskil polnud ainsatki elusolevust, välja arvatud pagari hall kass, kes istus kõnniteeserval ja lakkus käppa."

Selline pilt on täiesti võimalik ka siit nii umbes paarisaja meetri kaugusel - väikesest mäest alla viiv tee, kaugemal paistab sild üle jõe. Inimesi tõepoolest eriti näha ei ole, aga mõne kõnniteel istuva kassi ikka leiab. Kastanid õitsevad ühe suure punase katusega maja aiavärava kõrval ja kohalikust pagariärist levib värskelt küpsetatud saia lõhn, mis seguneb vastniidetud muru lõhnaga. Idüll.

Pole eriti raske ära arvata, millisest (laste)raamatust need esimesed laused võetud on. Ma ei hakka seda raamatut praegu uuesti lugema, eelmisest nii umbes 20 korrast peaks piisama.

Võid ikkagi rahumeeli pakkuda, kust raamatust tsitaat pärit on, aga palju olulisem küsimus on, et kes on kirjutanud raamatu pealkirjaga "The Misadventures of the New Satan" :p Mõtle mõtle, Sa tead seda raamatut ja seda kirjanikku ;)

Hallelujah

Rock ’n roll angels bring thyn hard rock hallelujah
Demons and angels all in one have arrived
Rock ’n roll angels bring thyn hard rock hallelujah
In God’s creation supernatural high

Ometi kord võitis see laul ja see maa, kelle poolt ka mina olin :) Soome rokib :)

Tagasi loodusesse

Hehee ja sadaski täna :p Rohkem ma aga igaks juhuks ilma ennustama ei hakka. Vihma ei olnud nii ammu sadanud, et ma ei mäletanudki, et mu vihmavari avamisel kaheks tükiks lendab. Loomulikult ei läinud kaua aega, enne kui ma selle tõsiasja teada sain, sest seda demonstreeriti mulle esimesel võimalusel. Õnneks ei lennanud osa varjust vähemalt veelompi, sest ühtki lompi lihtsalt polnud läheduses. Aga tegelikult oli vihm nii tore, mis sest et autod mu mitu korda üsna märjaks pritsisid. Ise jahmusin ka praegast, et kust selline positiivsus veel pärit olla võiks???

Reedeõhtuste lõbustuste eest hoolitses Eva-Liisa :p Väike stiilinäide: The results showed that with regard to the species composition, the spring fen forest is quite close to the fen forest as well as to the carr forest, but it is considerably richer in the species of vascular plants and bryophytes. Sel ajal kui mina ingliskeelseid sõnu ritta seadsin (ise suurt midagi aru saamata ja kui sa mu käest praegu küsiks, kuidas on samblarinne, siis ei oskaks ma sellele ikkagi peast vastata), tegeles Eva-Liisa pealkirjade ja leheküljenumbrite ja nimede (ehk siis lühidalt öeldes viidete) kontrollimisega.

e w u says: kas sa tahaks olla Lembi Saastamoinen?
e w u says: kui ei, siis ära Jouko Saastamoineniga abiellu :D
L says: üritan mitte abielluda :D

(P.S. Kui juba Soome poole asi kaldus, siis märksõnaks on Lordi ;))

Veel mõni kohustuslik (?) allikasoometsade teemast kõrvale kaldumine:

e w u says: kursaõde helistas just. ta tartus, lubas mulle õhtul viinakokteili teha kui ma valmis saan
L says: :D
e w u says: päris jõhker auhind. ma usun, et ma siis üsna sassis. aga homme ka veel tegemist
L says: võibla läheb sassis olles see homne siis lihtsalt kergemini :p?

Kas keegi võiks mind sundida mu enda tööd ka valmis kirjutama :s? Jah, ma tean küll, ma ise ise ise.

Vot nii

Hehee, tänasest alates olen ma õnnelik jaanalinnusule omanik :))) Hea, kui ikka kõikvõimalike asjadega varustatakse... Igatahes on see suurim sulg, mida mina oma elus näinud olen ja tunnis annab sellega päris korralikku segadust tekitada (ei, ma ei konfiskeerinud seda, ma pole ju ometi niiii südametu, see hoopis kingiti mulle :p).

Homme on Vanemuise kultuuritänava päev, seega võib olla üsna kindel, et sajab ladinal. Nii et vihmavarjud kaasa, eriti Tartu kandis.

Mis on naljakas ja mis ei ole?

Kõik hakkavad suhteliselt vaikselt ülesannet vihikusse kirjutama, kui tagumisest pingist tuleb teade: "Õpetaja, mul on vedru kadunud!" Kui õpetaja oleks professionaalne ja järjekindel pedagoog, lahendaks ta vedruprobleemi suurema kärata ära, mitte ei hakkaks ise naerma (probleem ju täiesti tõsine). Aga midagi pole teha, kõik lihtsalt ei ole professionaalsed ja järjekindlad pedagoogid ja sel hetkel tundub lause ikka üle mõistuse naljakas. Loomulikult hakkab lõbus ka ülejäänud klassil ja maha rahunemine võtab pisut aega. Lõpuks leidub ka üks vedruga pastakas ja kõik saavad kirjutamist jätkata. Hiljem selgub, et segastel asjaoludel võivad ära kaduda ka näiteks otsad ja üleüldse igasugused muud asjad loomulikult ka.

Hypothetical situation: an ATM was robbed in Küüni Street. There are two suspects and fourteen detectives.

The first suspect enters. HE looks incredibly happy.

Ds: Where were you yesterday between 6 and 8 o'clock?
S1: I was in Lõunakeskus with /the name of the other suspect/.
Ds: What were you doing there?
S1: We were in Tiimari. We were looking at teddy bears.
Ds (quite happily): Did you buy anything?
S1 (even more happily): No. We were just looking.
Ds: Did you go to any other shop?
S1 (laughing): No, we were looking at the teddy bears in Tiimari. We are fans of teddy bears.
Ds: Which was /the name of the other suspect/'s favourite teddy bear?
S1 (triumphantly): He liked the pink ones of course. We were looking only at the pink teddy bears!

And so on and so on. After getting a lot of completely irrelevant information, the panel of detectives decides that the suspects are terribly guilty. And everyone is happy. Me included - how else can you make them ask questions in the past simple tense?

Loeme Postimees Online'i

Uudise täpne algus:

"Tallinna lauluväljaku lähedal Narva maantee ääres asuval ehitusel kukkus täna hommikupoole ühe kraana nool teise peale. Tema andmetel õnnetuses keegi kannatada ei saanud."

Õnnetuses üllatuslikult kõnevõime omandanud kraana andmetel? Kumb kraana siis varem juhtunust toibus ja lahkelt pressile infot jagama nõustus? See, kelle nool alla kukkus või see, kellele nool kaela kukkus?

Uitmõttetused

Tuul. Täitsa kõva tuul on õues. Ei taha peavalu saada. Tulin igaks juhuks õuest ära. Siimaani on tänane päev järjekordselt täiesti mõttetu olnud. Peale seda uperpallitavat nädalat ei suuda ma tõesti mitte midagi asjalikku teha. Teisipäev oli kole-kole, kolmapäeval võtsin hoogu neljapäevaks ja neljapäev muudkui venis. Täitsa kreisi. Reede oli lihtsalt naljakas. Pink teddy-bear lovers. Something's fishy. Mõned alatud võtted. Mõned head üllatused. Tunned, et sa elad nende heade hetkede nimel, ainult sul ei ole aimugi, millal järgmine helge hetk tuleb. Lootust ei tohi kunagi kaotada. Faith. Hope. Lainetus laes ja põrandal, süüdimatus. Vesi vesi vesi. Liiga palju vett liiga vales kohas. Vesi õhupallides. Pakkide kaupa õhupalle. Ähvardused ja võltsingud. Vahele jäämised. Aknast välja lendavad asjad. Sipelgapesad. Oli põnev nädal.

Kiire internet :) Juba teist päeva on mul kiire internet ja wifi, mis sest, et mul viimasega miskit peale hakata ei ole. Neljas kanal telekas. Vajutades number neljale ei tea sa iialgi, mis kanalit sulle sealt parajasti pakutakse. Valikuid on mitukümmend, aga endal valikuvõimalus puudub. Surprise! Ma olen rahul. We are here, but the truth is still out there.

Eile õhtul oli mk juures maal lihtsalt nii ilus. Päike loojus metsa taha ja puude varjud olid otsatult pikaks veninud. Linnulaulune vaikus ja aeg ajalt kostev helikopterimürin. Kevadtorm käib täie hooga. Muru sees kasvasid lilled ja kiikuda oli lihtsalt nii hea. Tohutu suure kuuse alla peitunud tilluke suitsusaun õhkas endiselt talvist külmust. Seda ei ole see aasta veel köetud. Maja heledaks lihvitud palkidest seinad ja päevinäinud korstnajalg. Oi oi kui palju tööd on seal veel teha...

lännu

siin võid nüüd ette kujutada ühte pikka postitust, mis kadus jäljetult koos sekundilise elektrikatkestusega. muidu on kõik hästi :)

06.05

Laupäev oli tõesti pisut parem päev kui reede. Ma kirjutasin natuke, loomulikult vähem, kui oleks pidanud ja sain teada, mis kuupäevaks see asi valmis peab olema. Õnneks on see kuupäev natuke hilisem, kui ma arvasin. Käisime sordis lilletaimi ostmas. Või õigemini olin lihtsalt kaasas 'uue' auto proovisõidul, millest kujunes lõpuks ka päeva (kui mitte nädala) nali. Igatahes oli tunne, nagu istuks Ajak roolis esimest korda, mitte ei omaks 20 aastast sõidustaaži. Väga paljudest võimalustest auto sinist tossu välja ajama panna (ja seda kaunis lühikese aja jooksul) valisime me igatahes selle kõige ebatõenäolisema (oodatud on pakkumised millise nimelt, aga hoiatan ette - vaevalt Sa ära arvad). Aga kärsakas oli sellegipoolest vägev ja auto ise oli ikka päääris õudne. Ma ei olegi veel päris täpselt aru saanud, kas L ise on aru saanud, et see on jube auto. Tõenäoliselt on. Aga vahet pole, olen üsna kindel, et võin rahumeeli ta autot kritiseerida, ilma et ta ennast isiklikult puudutatuna tunneks (autode kohta sõna võtmisel tuleb teadupärast alati ettevaatlik olla). Lilletaimi sordis igatahes jätkus, kuigi ametlik müügihooaeg ei olnud veel alanud ja me saime mööda kasvuhooneid ise ringi uidata. Oi kui vahvad lambid seal olid, hiigelsuured ja väga nõukaaegse moega. Kuna kõik nii ilusti õitses, olin ma sunnitud ikkagi ise ka paar taime ostma ja nüüd kasvavad need väljas ukse kõrval rippuvas potis. Ühesõnaga eile ma siis tegelesin natuke lillenduse ja peenardusega, toppisin maha mõned talvel kingiks saadud krookused ja hüatsindid ja külvasin porgandeid ja herneid. T tegi umbes samu asju, mis tähendas siis seda, et ma olin sunnitud ka tema järelt igasugused labidad ja tühjad topsikud ja veeämbrid ära koristama. Topelt ei kärise. Jan jõristas nii kaua sapakaga mööda aeda ringi, et ma tõesti tundsin, et mul kukuvad kohe kõrvad küljest ära. Sapakal ei ole tagumist käiku ja kui rohkem raputab, siis hüppab aku pealt ära, täiesti nomraalne sõiduk siis ühesõnaga. Õnnetuseks oskas Jan aku täiesti iseseisvalt tagasi panna, aga õnneks sai ühel hetkel bensiin otsa ja kõrvad saavad seega natuke pikemaks ajaks puhkust. Aga no põhimõtteliselt ega ma väga ei nurise, sest suuresti tänu Janile saime me maa seest kätte ühe äärmiselt kangekaelse arooniapõõsa, mis sest et see tähendas päris pikka kaevamist, kangutamist, sikutamist ja juurte läbi raiumist. Asja pluss oli muidugi see, et päike hakkas peale :) Mitte et ma nüüd eriti pruunim oleksin, aga naaatukene ikka :p Netil avanes võimalus jões ujumishooaeg avada ja seda ta loomulikult suurima heameelega ka tegi. Märg koer on ju mitu korda toredam kui kuiv koer, sest kuival koeral ei õnnestu sind mitte iialgi möödumisel niiii märjaks teha kui märjal koeral ja märg koer ei pea selleks isegi mitte pingutama eriti. Õhtul vaatasime T-ga Grease'i ja tegime köhatee auru. Kummeliaur jäi olemata, sest tuli välja, et T-l polnud kodus kummelit. On ikka maru tore, kui on olemas keegi, kellega koos saab rahumeeli köhatee auru võtta ja Grease'i vaadata :p Täna on mul nohu ja kurk valus. Köha veel ei ole (kolm korda üle õla). Tubli on, tõepoolest.

Veel natuke

Kuna ma nagunii siin mitte kui midagi asjalikku täna ei tee... Paar sõna volbrist kah. Mul polnud üldse plaanis seda miskit pidi tähistada, välja kukkus lõpuks nii, et ma istusin kell üks öösel endiselt lõkke ääres ja kuulasin kalamehejutte. Jah, just, kalamehejutte. Kala võtab, ei tohi õiget aega maha magada. Aga mu armsa kassi jätsid nad ikka kaladest ilma, häbi häbi.

Esimene mai:

L says: paraadile? :p
K says: jaa just kreenholmi manufaktuuri ette ketrajate-kudujatega solidaarsusmarsile :p

enilammuk

Kummaline päev on olnud. Lihtsalt kummaline, ilma põhjuseta. Ise olen kuidagi hajevil ja kõik hakkab järjekordselt ebareaalseks muutuma. Igasuguseid asju juhtus, aga samas ka mitte midagi erakordset. Reedega võrreldes oli hoopis teistsugune päev, siis tuli mõnedel põrandat pesta, sest üks imetillukene veepomm lajatas keset parketti, nii et terve koridor lainetas ja mõned ronisid valel ajal vales kohas aknast sisse ja jäid sellise lubamatu käitumisega loomulikult valele inimesele vahele. Täna otsustasid mõned aga igaks juhuks natukene pisaraid valada. Esimesel juhul jäi põhjus selgusetuks, teisel küll mitte, aga lohutama minemine oleks asja ainult hulga hullemaks teinud, niigi oli eneseväärikus mängus. Aga mul oli hirmus kahju, sest nii teisele lihtsalt ei tehta! Ja päris kuri olin ma ka kogu selle sigaduse peale.

Ja hommikul algas see kummaline päev sellega, et ma nägin rongis esimese vaguni aknal silti "broneeritud". Tuli välja, et härra ES otsustas natuke rongisõitu proovida, aga tal ei kõlba ju ometi tavainimestega ühes vagunis sõita, nii pididki ülejäänud sõitjad ennast kahte vagunisse ära mahutama. Ja Tartus tormas kaameramees kärsitult ümber rongi - jumal küll!!! ei saa ju ometi jäädvustamata jätta seda, et ES oskab ise vagunist väljuda. Ja siis väidab ES õhtustes uudistes, et ta rääkis rongis nii paljude inimestega! Johhaidii, ei tea kus ja millal?!? Oma privaatvagunis või? Mitte et ma temaga ülepea rääkida oleks tahtnud, kindlasti mitte.

Natuke aega tagasi tundsin ma kogu selle kummalisuse peale lähenevat eufooriat. Ei saa ju ometi olla üleväsimus, kui just oli kolm vaba päeva? Minu puhul ikka saab, vabalt. Igatahes üritasin ma kõigest hingest normaalselt käituda, sest söögilauas itsitamine võib väga ohtlik olla. Ja naljakat ei olnud ka midagi. Võib-olla.