Lalalalalalalaaa

I've decided to be extremely efficient and busy on the last day of 2014. The morning is highly promising to say the least.

So yeah, it's official:

AMEN

Beauty in this Monday morning #BB16

Something silly for Boxing Day

Merry Christmas one 'n' all once again

Did I just watch Jensen doing basically nothing, besides being adorable and self-conscious for 40 minutes? Yes, I did. And then Jason @30:25. Awwww, sooo truuuue.

Merry Christmas ❤️

Ridiculousness

Thomas, ILU :)

Damn you, Howard, I thought I was over it. And then you come with your vocals and start the song. DAMN YOU!!!! ❤️❤️❤️

*Goosebumps*

For some reason I feel like writing about stuff today. Looking back at the 4 months of this schoolyear, the common denominator has been ... there isn't one. My life's still a rollercoaster, even more than before. There are the absolute lows that I fear (who am I kidding, they scare the living daylights out of me) but when these pass, there's euphoria. Euphoric happiness about surviving another low. Euphoric happiness when a day passes without any problems. Euphoric happiness about the weight loss. Euphoric happiness about the confusing two dorks from a reality show (I've still got the emotional stability of a 14-year-old). The Matrix was and is and will be the thing that makes the most sense (doesn't make ANY sense, it was a sign) and made my October break, obliterating the killer headaches and long bus rides. It worked as a bond that helped me over a lot. I wasn't expecting it, but there it was in all glory and if I need to, I can go back there and use my stupid sense of humour and know it's actually appreciated. There will be a lot of opportunities for that in the coming months. I'm just so glad that I know how to make tiny things count and use them as a source of such happiness. I'm doing my job that I actually love. Yes, in the light of everything, I've reached the conclusion that I love my job and a lot of the people who I work with. I guess the realisation comes from all the problems I've had with myself lately. After two days of a complete disaster, I made my presentation yesterday without major problems and I'm overwhelmingly proud of it. More proud than I should be because it wasn't a big deal. What else? My living room will be beautiful, it's worth it, it has to be. It's actually a happy post, I didn't think it would be at first. Shine bright :)

Awww, I still remember when he looked like that... But the deleted scene is !!!

Whoever thought that Merlin couldn't be Irish was a moron. We could have had 5 seasons worth of accent porn!!!

And then I read somebody's comment: "wait one HOT SECOND. is this the less cute one from MERLIN? Am i looking at the SCARF ONE from MERLIN??? is that who this fucking is?????"

The hashtags need to be reproduced as well: "#non-merlin fans suddenly realizing that colin morgan is hot #is my new favorite thing #while the colin morgan fans sit and drink tea in the background while watching the world burn"

"THE LESS CUTE ONE" HOW DARE YOU????

Just watch this. Is it OK if I want his eyelashes, they are illegal. If I can't sleep, I'll put that on, zone out the words and just listen to his accent.

 

Because this song is needed right now

I think I tried not to like at first, but I actually do like it. And I'm not sure what it says about how far I've gone.

Tantsupeo järelkaja. Olen uhke, et mul oli au seal osaleda.

Naer, rõõmupisarad, raske rahvariideseelik, igapäevane lõputu logistika ja igahommikune asjade pakkimine, koosolemise tunne ja hea seltskond, tunne, et olen selle kõige jaoks üheksa kuud roppu vaeva näinud ja oi kui palju pisaraid valanud ja et nüüd on see hetk siin ja praegu, üleväsimus ja eufooria, ootamine, lõputu ootamine ja seismine, puu all istumine, päikese eest varjumine, vihma käes kummikutega tantsimine, lõputu ühe ja sama tantsu harjutamine, jooksmine, kui tegelikult enam ei jõudnud kõndidagi, maast numbrimärkide otsimine ja hunniku numbrite meelde jätmine, segadus, kui platsil on tantsu nii palju muudetud, et ei saa enam mitte millestki aru, kergendustunne, kui selgub, et su jalad endiselt teavad, kuidas samme astuda, oma asjade otsimine nii platsil kui kohvris kui koolimajas, naeratamine, šokolaad, riietumise alustamine kaela käivast rahakotist ehk esimene pesutükk on kott, pead sügelema ajav tutimüts, mitte just pikalt kõndimise jaoks loodud tantsukingad, Viru keskuses käimine jalas kummikud, vihmakindlad püksid, trenniseelik, seljas fliis, jope, vihmakeep ja seljakott, külm, tuul, vihm, päike, kuumus, juhuslikult kohatud tuttavad, rongkäik, vaade, mis avaneb ülalt treppide otsast enne staadionimurule jooksmist, vaade, mis avaneb staadionilt paksult rahvast täis tribüünide poole, silma paistev päike ja paanika, et ma ei näe, kus ma olen ja kuhu ma jooksma pean, õikehõlmav tunne, et oled osaks millestki suurest ja olulisest. Tulin Tallinnast tagasi ja lubasin endale, et terve selle nädala teen ma kõike aeglaselt ja just siis, kui mina seda tahan, ei söö hernesuppi, ei seisa järjekordades, ei käi teisaldatavates WC-des ja magan rohkem kui tavaliselt. Seda ma olen tegelikult ka teinud. Oskan hinnata ilma järjekorrata duši all käimist ja seda, et minu päralt on terve duširuum ja terve dušš (mitte neli nirisevat dušši ruumis, mis on umbes sama suur kui pool minu kööki ja neid tuleb jagada sadade teistega), oskan hinnata seda, et WC-s on korraga tuli, vesi, paber ja prügikast (koolimaja tualetid muutusid teisel korrusel suhteliselt ruttu kuivkäimlateks, kolmanda korruse peale ei taha ma üldse mõeldagi, lisaks puudus tualettidest kummalisel kombel valgus, kuna liikumisanduriga lambid lihtsalt ei läinud alati põlema, prügikaste oli terve WC peale üks ja paberirull seisis heal juhul aknalaual), oskan hinnata seda, et süüa saab ilma järjekorrata ja siis, kui mul kõht tühi on (mitte hommikut kell 7, lõunat kell 4 ja õhtut kell 10.30 pärast järjekorda, mida tekitab üliaeglaselt taldrikuid täitev onkel), oskan hinnata seda, et ma ei pea olema päev otsa vihma käes ja saan tuppa kuivama minna, oskan hinnata seda, et ma ei pea olema päev otsa päikese käes (vaatamata korralikele ettevaatusabinõudele, on mu näonahk ikkagi suhteliselt põlenud), oskan hinnata seda, et ma ei pea 12 tundi järjest ühel või teisel väljakul seisma ja kuulama, kuidas me ei oska leida maast kujuteldavaid knopkasid, mida Hipodroomil pole, aga Kalevi staadionil on, oskan hinnata seda, et keegi ei karju me peale, et me vait jääksime, ja oskan hinnata ka seda, et ma ei pea tormama eelmisesse trammipeatusesse, et oleks mingitki lootust trammi peale mahtuda. Jään igatsema lõputut naeru ja absurdihuumorit, kui olime nii üleväsinud, et kõik tundus naljakas, jään igatsema Maire häid sõnu, kui olime teda oma tantsuga puudutanud, jään igatsema seda tunnet, mis tekib, kui sa tunned, et oled andnud endast kõik, jään igatsema külmavärinaid ja klompi kurgus, mis tekkisid teiste tantsu vaadates, jään igatsema publiku aplausi ja tunnet, mis tekib, kui staadionitäis rahvast juba kaks tantsu enne lõppu püsti tõuseb ja maruliselt aplodeerib, jään igatsema puudutust.

Bärri

TuleTulemise väike lisa: tõestusmaterjal, et kollane koll oli jälle teel (@16.06)

TuleTulemine 2014

It looks like A Long Way Up :) Without Ewan McGregor, unfortunately. Me geniaalne idee valida etapp Tartu lähedal tähendas lõpuks ikkagi 35 km ringikest. Ja kus sadas, ladinal. Pluss korralik tormituul. Tõrviku ilmastikukindluse testimisel enne terve teekonna algust oli tõesti oma iva sees. Kolmerattalised tule- ja lippude tandemrattad olid täiesti juhtimatud, seda tõenäoliselt ka kuiva ilmaga. Vaatasime üsna imestunult, kui täpselt meie ees olnud üks tandemratastest otse diagonaalis kraavi sõitis. Selle peale jäi terve killavoor seisma, ratturid ronisid kraavist välja ja sõit jätkus lõbusalt Vasula poole. Tugevas vihmas sai avatud ka Miina Härma mälestusmärk Kõrveküla kooli ees, kogu stseremoonia võttis nii kaua aega, et olime juba selleks hetkeks pisut vettinud, kui üldse minema saime. Lisaks läks rikša katki ja jäi meist Kõrvekülla osavnäppe ootama. Kokkuvõttes oli tegu äärmiselt lõbusa üritusega :)

Suvi

Up close and personal

 

Bärri: Who? Me? You must be kidding!

We did it! See you in Tallinn!

Roheline

Aprillitoimetused

Not quite John Farnham but brilliant nonetheless

I have never posted gifs here. Never.

 But I guess it's in order so as to celebrate the fact that SherlockLives.

That fabulous coat flip and hair ruffle. And he didn't forget to put his collar up :D

Pühad 1013

Ma polnud kaks kuud mitte ühtegi pilti teinud. Siin siis mõned, millega ma ilmselgelt rahul ei ole.

 

 

Väike tagasivaade 2013. aastale - teater, kino, kontsert

Jätkuks 2009., 2010., 2011. ja 2012. aasta sarnastele postitustele.

Teater
Kaunitar ja koletis - Vanemuine
Grease - Vanemuine
Thriller - Tribute to Michael Jackson - Vanemuine
As You Like It - Exeter Phoenix
Tühermaa - Roosi tänava lennuangaar Tartus (MTÜ R.A.A.M.)
Hecuba pärast - Linnateater
Vanemuise Biitlid - Tartu Uus Teater
Pure Mind - Kompanii Nii
Raimonda  - Vanemuine

NT Live
The Audience
Othello
Macbeth
National Theatre: 50 Years on Stage

Kino
The Hobbit: An Unexpected Journey
Life of Pi
Les Miserables
Django Unchained
Lincoln
Argo
Elavad pildid
Trance
Samsara
The Great Gatsby
Summer in February
Wish You Were Here
Gravity in 3D
Kertu
Kill Your Darlings
Inch'Allah

Tom à la ferme

Freier Fall
The Grand Seduction 
Maïna
Mandariinid
Väikelinna detektiivid ja Valge Daami saladus 

Kontsert
Hortus Musicus - Vanemuise kontserdimaja
Yale Concert Band - Vanemuise kontserdimaja
Tuletorni kontsert (Tenfold Rabbit, Aces of Basses, kummardus biitlitele) - Rannapungerja
Öölaulupidu - Tartu lauluväljak
Robbie Williams - Tallinna lauluväljak

HAPPY NEW YEAR!