Bin Laden kahtlast valget pulbrit tekitamas

!?! Where did that come from?!?

Be quick to watch, not sure it won't be deleted from Youtube very soon.

But yeap, Gary's and Robbie's brand new single.

Veryveryvery Brokeback Mountain :D And Gary looks OLD.

Presenting: the brand new Stare into the Sun video by Graffiti6

"Stare Into The Sun" Official Music Video

Graffiti6 | MySpace Music Videos


Big hugs to the video star Sarah :)))

Top [insertanumberhere] of the 80s in random order

Berlin "Take My Breath Away" (1986)

Berlin is an American New Wave/Synthpop act most notable for the theme song of the 1986 movie Top Gun. "Take My Breath Away" won the Academy Award for Best Original Song as well as the Golden Globe Award for Best Original Song in 1986.

The music video Top Gun intermingled with Berlin's singer Terri Nunn performing the song in blue coveralls walking between pieces of planes in a windy aircraft boneyard at night. Bandmates John Crawford and Rob Brill are shown relaxing in the yard and then following Terri. This video clip can be seen occasionally in VH1 Europe's Top 10 Movie Soundtracks program. This video was re-released within the 2004 Top Gun DVD Collector's Edition. (Source: Wikipedia)

 

My back hurts. And my whole body hurts. Geeeh. 

Üks tavaline esmaspäev ehk

päev, mil ma korraldasin korraliku elektrilühise oma tuttuutes elektrijuhtmetes :D Nimelt toppisin kipsi valesse auku, see niisutas juhtmete ühenduskohti ja voilaa! juhtmetes tekkis lühis. Tol hetkel see muidugi eriti lõbus ei olnud, sest pirnid läksid pauguga läbi ja kips läks soojaks. Võtsime siis elektri välja ja üritasime kipsi neist kahest august välja kakkuda. See polnud just kõige kergem ülesanne, sest elektrikukips kivikõvastub umbes kümne minutiga. Tuli siis kipsi ümber olev krohv näpitsaid, suurt kruvi ja vana head haamrit kasutades läbi lõigata ja kipsitükk koos juhtmetega välja kangutada. Edasi toksisime millimeeterhaaval kipsi juhtmete ümbert ära, lahti läks ainult ühe juhtme ühenduskoht, selle isoleerisime kenasti ära ja panime elektri sisse tagasi. Vähemalt wc-s läks tuli põlema, mujal korteris nagunii hetkel elektrit ei ole, kui välja arvata lae all kõlkuv üksik pistikupesa, kust külmkapp voolu saab. Ja kõik seinad on läbi uuristatud, korduvalt. Ja mina ehitan vankumatu järjekindlusega koos seinakapiga eraldunud köögi- ja esikunurki. Koos krohvi kuivamisajaga peaks kõige katkisem nurk umbes reedeks valmis saama. Siis on ta kindlasti selline võrratult nüri kõvernurk, millele ei anna nurgateipigi peale panna, et asja sirgeks ajada, aga eks ma tegelen selle probleemiga siis, kui see kätte jõuab. Enne on ju veel umbes 30 meetrit juhet, mida lühisesse ajada. See meenutab mulle muidugi, et me ükspäev ehitasime T-ga lambi, ehk vahetasime vana veneaegse pistiku europistiku vastu, mis ka maandusega pistikupessa sisse läheb. Lamp täitsa funktsioneerib. Aga elektrikku minust siiski ei saa.

Viimaseks rubriik "Mina ja Makroflex aka M&M" ehk ei ole kunagi teada, kui palju Makroflex täpselt paisuda võiks :D  Tulemuseks paise seinal, millele ma noaga järgmisel päeval kallale läksin. Üllatus, üllatus, paise oli seest tühi ja vedel ning kui ma noa esimest korda sisse lõin, hakkas moodustis ähvardavalt susisema. Kargasin siis ettevaatuse mõttes nurga taha ja piilusin sealt asjade käiku, sest jumal seda Makroflexi teab, äkki osutub veel vägivaldseks olluseks.

Something on Arthurian legends

Well, this was actually somewhat educating, plus it showed a lot of Wales, where I'd looove to go. There were the crazy narrow roads and the high hedges, an obligatory lunatic bearded old guy wearing a smeared T-shirt and shorts living in the middle of nowhere and being absolutely convinced that Arthur not only lived but also died in that exact god forsaken place, there was divining in some bushes in pitch darkness, there was Colin's most fabulous accent and the way they pronounce those Welsh place names. The latter topped everything!

Why so much Arthur today? Because I managed to strain something in my tummy while redecorating my kitchen yesterday and the only way my stomach doesn't ache is when I don't move myself. (But it's much better today, I can assure you.) Watching stuff on Youtube actually doesn't need much moving around. To really make my day, after two days of some strenuous work by the electrician he just called to declare that now there's almost no electricity in my flat, which is definitely the most glorious thing there is. I'm off to repair the endless number of holes in the walls first thing tomorrow morning, my stomach ache permitting that is.

But back to myth and legend ;)

Owwkeyy thennn...

Presenting two of the most famous and powerful individuals from British history - Arthur and Merlin. By watching this video one really can't ignore their pertinent seriousness and utmost dedication to deciding the country's fate for good. Yup.

Minu Muškin, kui ta oli veel väga pisike ja väga armas :)

Hahaa

Evu ütleb: mõtlen, kas minna kinno, sest üks Rootsi film on eelviimast päeva ja soodukas kah
Mina: muidugi mine :) mis film?
Evu ütleb: mehed supeltrikoodes või midagi sellist. meestest, kes hakkavad sünkroonujumist harrastama :D (teine variant on paar tööasja ära teha...)
Mina: :D
Mina: mine trikoodes mehi vaatama
Mina: oikuihea :D

Kui on sellised valikud, siis valikut ju põhimõtteliselt pole :D

Top [insertanumberhere] of the 80s in random order

Joan Jett & the Blackhearts "I Love Rock'n'Roll" (1981)

I know it's a cover (original in 1975 by The Arrows), but the song's just too good.

Joan Jett (born Joan Marie Larkin; September 22, 1958) is an American rock guitarist, singer, songwriter, producer and actress. She is best known for her work with Joan Jett & the Blackhearts including their hit cover "I Love Rock 'n' Roll", which was #1 on the Billboard charts from March 20 to May 1, 1982, as well as for their other popular recordings including "Crimson and Clover," "I Hate Myself for Loving You," "Do You Want to Touch Me," "Light of Day," "Love Is All Around," "Bad Reputation," and "Little Liar." (Source: Wikipedia)

I'm about to make the mistake of watching the pilot of Merlin. I hope I won't like it. And I'm downloading the pilot of Harper's Island, if I'm not too scared to watch it, I will. Just for the sake of the wonderful Jim Beaver.

EDIT. I shouldn't have avoided Merlin for all those months I knew it existed. All the British English, my ears were melting. And it's not possible not to liike a series where Merlin is a nosy insecure lad, Arthur is a bullying brat (for some inexplicably curious reason he reminded me of Richard Hammond, though they aren't exactly alike, probably only the hairdo), a slightly older Rupert Giles (Anthony Head) from Buffy plays Uther Pendragon (I knew I had seen him before somewhere), Eve Myles from Torchwood played an evil witch in the pilot, there's a huge badass real dragon chained in a LOTR-looking cave, there's magic you're not supposed to practise, there are white horses, beautiful ladies, gorgeous dresses, flaming torches and, well, British English. A fairy-tale.

Top [insertanumberhere] of the 80s in random order

The Human League "Don't You Want Me" (1981)

The Human League are an English electronic music band formed in Sheffield, England in 1977. They achieved popularity after a key change in line-up in the early 1980s and have continued recording and performing with moderate commercial success throughout the 1980s up to the present day. (Source: Wikipedia)

Sorry, in YT the embedding of the official video had been disabled.

"I was working as a waitress in a cocktail bar" is probably the best line :p

Otherwise life's good. Been cleaning for two weeks straight I think. I don't want to see another book or magazine.

I can remember most of my dreams as a side effect, which sucks big time. I've never been a person to remember my dreams and now I know why because all bad things keep happening in them.

Time to congratulate me :p

I've reached my 1000th post here. It's been a long ride, sometimes more pleasant and sometimes less pleasant, sometimes funny, sometimes serious, sometimes happy, sometimes just endless whining. There was a time (end of 2007) when I almost quit, had a post drafted saying that I'll delete the blog soon, but I never published it. I even don't know if it was a good or a bad decision, I guess it was just a decision. Thank you for bearing with me :)

So, if you're reading this, could you please comment :)

Just for the sake of Friday the 13th ;)

Me eile koristasime T-ga

T on see punane seal.

So, Robbie's married :)

And I, obviously, should be sleeping. Train to catch in the morning. And talk business. And do a zillion other things.

Top [insertanumberhere] of the 80s in random order

Robert Palmer "Addicted To Love" (1986)

Robert Allen Palmer (19 January 1949 – 26 September 2003), born in Batley, Yorkshire, was an English singer-songwriter, known as the best dressed man in rock and roll. He was known for his distinctive voice and the eclectic mix of musical styles on his albums, combining soul, jazz, rock, pop and blues. He found success both in the band Power Station and his solo career and had Top 10 songs in both the US and the UK. His iconic music videos for hits "Simply Irresistible" and "Addicted to Love" featured identically dressed dancing women with pale faces, dark eye makeup and bright red lipstick, which resembled the women in the art of Patrick Nagel, an artist popular in the 1980s. (Source: Wikipedia)

The line "you know you’re gonna have to face it, you’re addicted to love" makes the song. Pure brilliance.

Toskaana-Sardiinia-Korsika 10.-17. juuli 2010

Nüüd ma üritan kogu oma Itaalia reisi pildid üles panna. Seekord teen seda reisipäevade kaupa, igasugune ajaline järjestus ja täpsed kohanimed on olulised pigem mulle endale, sest olen avastanud, et siit on hirmus hea hiljem igasuguseid kohanimesid ja kuupäevi meelde tuletada. Kuna reisist on juba natuke aega möödas ja emotsioonid on jõudnud settida, siis esimene asi, mis mulle selle reisiga seoses meelde tuleb ja meelde jääb on kuumus, tappev kuumus.

Aga ilma pikema jututa, alustagem.

1. päev: Tallinn-Milano (Malpensa)

Rong. Lennuk. Buss. Just selles järjekorras, pikalt ja pidevalt. 

 Hiiumaa! Nagu kaardil :) See oli kindlasti päeva kõrghetk :p

Natuke kaugemal oli ka mägesid. Ja pilvi. Ja lund. Edasi tuli 8 päeva järjest 40 kraadist kuumust.

2. päev: Toskaana

Esimene hommik Toskaanas algas pisikese tornide linna San Gimignanoga. Kuidas sa vanasti ikka oma rikkust muidu näitasid kui sellega, et panid ühe torni püsti. Või paar. Siis olid eriti rikas. Muidu nägi linnake välja nagu ta oleks pärit otse üle-eelmisest aastatuhandest, asutatud kolmandal sajandil eKr.

 Vaade linnakesele ühest paljudest tornidest.

Ja üks tornike triibuliste põldude taustal. Pean kohe ära ütlema, et kahjuks Toskaana tunnusmärki, õitsvat päevalillepõldu, pildile jäädvustada mul ei õnnestunud, aga nägime neid küll. Imeilusad. Eriti, kui taustaks mängib film Toskaana päikese all.

Uus kohtub vanaga. Võrdlemisi uus tahtsin ma öelda.

Makaronid. Iga värvi ja igas suuruses. Ja hunnikute kaupa.

Vaade Siena linnale. Taustal paistab valge ja musta marmoriga kaetud triibuline Siena toomkirik.

Üks armsalt kitsas tänav. Neid oli igas linnakeses kümneid ja kümneid nii Sardiinial kui Korsikal.

Siena katedraali fassaad - auahneid plaane oluliselt toomkirikut laiendada segasid mitmed takistused, nii jäi ehitus pooleli ja kohati on püsti ainult välisseinad.

Toomkirikust saab otse kardinal Francesco Piccolomini Todeschini 15. sajandi lõpul asutatud raamatukokku, kus hoitakse kaunistatud hiiglaslikke lauluraamatuid. Raamatukogu seinad ja lagi on täielikult kaetud Pinturicchio maalitud freskodega, mis on nii värvikirevad, et võtavad täiesti hingetuks. Üldse leidub Itaalias kunsti igal sammul ja see on nii külluslik, et kõike ei jõua ka mitme korraga ära vaadata.

Järgmine katedraali vaatamisväärsus on luksuslikult kaunistatud marmorpõrand. Detail pildil kujutab Õnne - sellele ei saa kunagi kindel olla, sest kuigi Õnne üks jalg on kindlalt maas, on teine õõtsuvas paadis. Vot nii.

Siena raekoja plats, Piazza del Campo, on tohutult suur looduslikult kausikujuline plats, mille ääres paikneb gooti stiilis raekoda - Palazzo Publico. Lõuna paiku, kui Sienasse jõudsime, oli väljaku keskel väljakannatamatult palav, õhtu poole hakkas rahvast rohkem liikuma ja vaikselt tuli inimesi istuma ka arvukatesse tänavakohvikutesse.

Sienale järgnes pikk bussisõit ja õhtuks Sardiinia laevale jõudmine. Laev nägi välja nagu ujuv kummut.

 Tuletorni valgus laevalt vaadatuna :p

3. päev: Sardiinia

Hommikul kella kuue paiku avanes laevalt igatahes selline vaade. Päikesetõus Sardiinia kohal.

Esimene vaade rannale! Sinna vette ma mõni aeg hiljem maandusin, kuumusest oimetu, mu esimene mulistamine soojas ja soolases Türreeni meres. Cala Gonone kuurort - meri ... 

... ja mäed ...

... ja õitsev ja roheline lopsakus.

Kõik kokku - vaade Cala Gononele Orosei lahelt teel Bue Marino grotti.

 

Natuke kaljust kallast, kus vesi läks üha sinisemaks ja sinisemaks.

Bue Marino grott ise oli Sõrmuste isanda võlumaa - kaljupalee, kus stalakmiidid ja stalaktiidid said kokku veest põranda kohal. Koopasse sisse kõndisime päris pikalt, pilti aga paluti mitte teha.

Tagasi välja ja laevale :)

Cala Gononest ööbimispaika oli tohutu pikk bussisõit läbi Sardiinia. See siin peaks olema Arbataxi maanina, aga antud hetkel olin ma kõigest juba nii oimetu, et mind oleks huvitanud ainult vesised paigad mitte mingid maaninad.

Väheke elevust tekitasid tee peal kohatud mägikülakesed, kus tänavad olid nii kitsad, et me suurel punasel bussil oli täitsa tegu, et sealt end läbi pressida. Igatahes olime selline vaatamisväärsus, et kohvikute ees õues istuvad mehed (üksteise kõrval ja näoga tänava poole ja neid jätkus kõikidesse külakestesse) elasid millimeetritemängule tulihingeliselt kaasa ja kargasid võidukalt rusikaid viibutades püsti, kui bussil oli õnnestunud ennast autode, majade ja muude segavate faktorite vahelt läbi pressida. Kindlasti räägitakse veel oma lastelastelegi, et see või teine juhtus tol päeval, kui meie külakesest üks suur punane buss läbi sõitis ;) Ette ruttavalt võiks öelda, et me ei olnud veel näinud Korsika mägiteid ja ka seda, et buss läbis terve reisi ühegi kriimuta :)

4. päev: Sardiinia

Saccargia Pühavaimu kirik, võrratult majesteetlik ...

... asukohaga keset eimidagit.

 Järjekordne linnake - Castelsardo, mis kuulu järgi on kaunima asupaigaga linn Sardiinias.

 Teel mäest üles...

 ... et siis pärast paari kirikut ja muud vaatamisväärsust hakata uuesti alla tulema. Castelsardost ostsin ma igatahes ühe imelise rannakarpidega seinakaunistuse, mis idee järgi läheks mu vannitoa seinale, kui ükskord saabub päev, mil mu vannitoa sein näeb nii esinduslik välja, et sinna midagi riputada võiks.

Natuke loodust ka - kõik õitseb, mis üldse õitseda saab.

Mõni teravam asi ei õitse ka.

Kivielevant - täiesti looduslik moodustis kohe autotee ääres.

Järjekordne rannapeatus, sedakorda Paradiisirannikul.

Veidi kitsaste teede müstikat.

Ja siis õhtune sihtpunkt Porto Cervo - kuulsaimate arhitektide ja disainerite loodud luksuskuurort, kus puhkavad maailma rikkurid.

Siin näiteks Silvio Berlusconi endise häärberi tohutult kallis aiavärav. Asi, mille nägemiseta oleks ma vabalt võinud edasi elada. Oleks siis veel George Clooney või keegi, aga kõigest Berlusconi.

Kontrast ülejäänud Sardiiniaga oli üsnagi vapustav - Porto Cervo oli niisutatud ja hooldatud ja seega veelgi lopsakam, õitsvam ja imeilusam.

Porto Cervo kirik Stella Maris.

Elu keeb Porto Cervos Costa Smeralda jahisadama ümber. Selle vaate peale ütleskin, et suurus loeb.

Tegelikult oleks ma hea meelega Porto Cervos veelgi ringi jalutanud, aga meie ööbisime kolm ööd hoopis Sardiinia suuruselt teises linnas Sassaris.

5. päev: Sardiinia

Kivide vaatamise peatus :) Tegelikult on tegu Palmavera nuraagiga. Nuraagid on saanud Sardiinia sümboliteks ja kujutavad endast pronkisajal kividest laotud koonustorne. Kuidas sellised ehitised ilma igasuguse sideaineta endiselt püsti püsivad (ja neid on Sardiinial hinnanguliselt säilinud umbes 7000) mulle igatahes pähe ei mahu.

Veel näide sellest, et õitseb kõik, mis vähegi õitseda saab. Ühe pisikese agaavikese pisikene õiekene.

Edasi reisi kõige väsitavam etapp - 600 trepiastet Põrguneemelt seal asuva imeilusa Neptuni grotini. Leia pildilt inimesed.

Puhke- ja pildistamispeatus trepil. Nii sinine ei saa ju vesi ometigi olla. Ja see kalju ei ole pärast peale photoshopitud. Täpselt nii ebareaalsed need vaated seal olidki.

Veel sinisinist ilu.

Koobas ise, kust lõpeb lagi ja kust algab põrand jääb veidi selgusetuks.

Veel üks pildike pärit Sõrmuste isanda maailmast.

Edasi juba rannapeatus Alghero lähedal. See oli kõige rannam rand, kus me käisime - peenike valge liiv, luited ja soe sinine Vahemeri :)

Palmide allee Algheros. Ma ei väsinud palme nähes pidevalt vaimustatud olemast :p

Stiilinäide Alghero tänavatest keskpäevase siesta ajal.

Siesta on ka tänavakohvikutes.

Siestat ei pidanud ainult üks hobune, kes rahulikult vankrit vedas, meieni jõudes seisatas, siis mind märkas ja otsustavalt otse minu poole astus, silme ees kindel siht - ära süüa mu kübarat ehtiv päevalill.

Jällegi teel. Kes tangib tanklas autot, kes bussi, kes kaatrit.