Pages

Saturday, 25 November 2006

There Are No People Song

(Navajo Chant)

You say there were no people
Smoke was spreading over the earth
You say there were no people
Smoke was spreading.
First Man was the very first to emerge, they say,
Smoke was spreading.
He brought with him the various robes and precious things they say,
Smoke was spreading.
He brought with him the white corn and the yellow corn, they say,
Smoke was spreading.
He brought with him the various animals and the growing things, they say,
Smoke was spreading.
You say there were no people
Smoke was spreading.
First Woman was the very first to emerge, they say,
Smoke was spreading.
She brought with her the various precious things and robes, they say,
Smoke was spreading.
She brought with her the yellow corn and the varicolored corn, they say,
Smoke was spreading.
She brought with her the various animals and the growing things, they say,
Smoke was spreading.
You say there were no people
Smoke was spreading.
You say there were no people
Smoke was spreading.

nii nüüd ma võtan ennast kokku ja hakkan kuskilt peale mitte ei hüppa n+seitsme tegemata asja vahel edasi tagasi ilma et ma ühestki midagi olulist tehtud saaks kuskil peab olema algus

Friday, 17 November 2006

Nostalgia

kingdom of heaven says:
mul kummaline küs
kingdom of heaven says:
kas ma olin hommikul online?
kingdom of heaven says:
MSN-s?

Hehee, olid jah, vähemalt mina nägin sind sisse logimas, kuigi sa ise ei olnud tegelikult arvuti läheduseski.

Mother wears it when she cooks. Teine täht on P. SPOON! Naerupisarad.

Eilne Alaska-film oli täielik nostalgia. Mitte et ma seda eile uuesti vaatasin, aga ikkagi. Võib-olla ma lihtsalt ei tahtnud emotsiooni rikkuda. Vaatasin hoopis ühte 80ndate seriaali ja mõtlesin, et kuidas ometi said 80ndad olla nii 80ndad? :p

Friday, 10 November 2006

Rullbiskviit jõhvikamoosiga

Juhhei, Tony Vincent tuleb jälle Eestisse. Ma ostsin igatahes piletid eile ära, maksid loomulikult rohkem, kui mõistlik oleks olnud, but who cares! T arvas, et ta tuleb hea meelega kaasa, loodetevasti on ka Matvere-Tättele veel pileteid. Midagi ilusat novembri lõppu.

Kolmapäevaöised sündmused ei olnud just kõige rõõmustavamad. Eriti sellepärast, et me kõik need rahumeeli maha magasime, kaasa-arvatud neiu Neti. Aga ma ei süüdista teda, ta on pereliige mitte valvur. Vähemalt avastasid need jobud enne muukima asumist, et autouksed ei ole lukus ja seega jäi igasugune otsene lõhkumine ära.

Eile nägin üle hulga aja juhuslikult Tartus M-i. Ummistasime natuke palju aega Ülikooli tänava kõnniteed (see pole mingi kunsttükk, arvestades, kui kitsas seal on) ja kõik kõige olulisemad jutud said ka räägitud.

Esmaspäev oli täiesti kohutav, aga sealt alates on olukord pisut paremaks läinud. Põlv ei ole enam nii valus (neetud libe perroon), trepist saab üsna kiiresti nii üles kui alla (ja mina arvasin, et jooga on rahulik) ja ka õlgu on juba täiesti võimalik liigutada (vähemalt teatud piirini). Ujumine kuluks täna õhtul küll ära, aga palun ära sina ja sina samal ajal tule (ok, sina võid tulla tegelt), muidu ei ole naiste duširuumis jälle sooja vett (diskrimineerimine, kuuldavasti on meeste omas reeglina olnud). 

Vt andis eilsetele mardisantidele purgi õunamoosi. H tuli pärast ja sosistas mulle kõrva, et need ei olnudki tegelikult päris mardisandid, vaid hoopis tema ja issi. Tegelikult oli selline aus ülestunnistus täiesti omal kohal, sest Matu vist ei tundnudki neid ära :p 

Thursday, 2 November 2006

---

T lihtsalt istus kolm tundi järjest ja üritas õpetuste järgi paberist lilli ja loomi kokku voltida. Tulemuseks oli hunnik paberit. Mitte lilli ja loomi vaid kortsus paberit. Ja tõdemus, et ta poleks uskunudki, et ta nii tobu on, et ei saa õpetustest aru. Heh, mina ka ei saanud ja me kahe peale ka ei saanud. Origami on täiesti üle mõistuse. Ja tegelesin ma sellise asjaga loomulikult sellepärast, et muidu oleksin ma pidanud tegelema millegi hoopis hullemaga. Homne päev on veel aega, ajaarvamine lõpeb laupäevaga, et pühapäeva hommikul suure hooga otsast pihta alata. Ma peaksin magama.

Niimoodi äranäritud teel on bussisõit täielik piin ja rongid käivad siis, kui heaks arvavad ja lähevad katki siis, kui heaks arvavad. Jäin eelmisel nädalal kaks korda hiljaks. Täna istus bussis mu taga mingi täiestikoguaeg vägakõva häälega seletav tädi, kes kohati lausa hullunult oma jalgadega vastu mu tooli tagus. Samuti ei jõudnud talle kuidagi pärale, kuidas sai üks ja seesama Maalehe kirjadega kollane buss meist juba teist korda mööda sõita. Tal õnnetukesel jäi märkamata, et see Maalehe kirjadega kollane buss oli meist vahepeal juba umbes neli korda mööda sõitnud, sest meie olime sellest Maalehe kirjadega kollasest bussist kah juba umbes neli korda mööda sõitnud, kui see Maalehe kirjadega kollane buss parajasti tee ääres peatuses seisis. Tema arvas, et neid Maalehe kirjadega kollaseid busse on mitu. Daaaahh.

I speak Estonian fluently. I speak a little Germany. I don't speak English. (ahzoo) On Sundays I play my children. (Who doesn't pretend to be someone else from time to time, especially on Sundays?) I go to bed at past eleven pii emm. Kuidas on tatar, pekk, keefir ja kepikõnd inglise keeles? Ja mina olen S täht.

A postman delivers letters.

A barman serves drinks.

A petrol attendant serves petrol.

A scientist writes for a newspaper.

Seamus translates things (Huumoripunktid).

Juhe joosis kokku.

Üleüldse, käes on november. Rõõmustagem!