Juhhei, Tony Vincent tuleb jälle Eestisse. Ma ostsin igatahes piletid eile ära, maksid loomulikult rohkem, kui mõistlik oleks olnud, but who cares! T arvas, et ta tuleb hea meelega kaasa, loodetevasti on ka Matvere-Tättele veel pileteid. Midagi ilusat novembri lõppu.
Kolmapäevaöised sündmused ei olnud just kõige rõõmustavamad. Eriti sellepärast, et me kõik need rahumeeli maha magasime, kaasa-arvatud neiu Neti. Aga ma ei süüdista teda, ta on pereliige mitte valvur. Vähemalt avastasid need jobud enne muukima asumist, et autouksed ei ole lukus ja seega jäi igasugune otsene lõhkumine ära.
Eile nägin üle hulga aja juhuslikult Tartus M-i. Ummistasime natuke palju aega Ülikooli tänava kõnniteed (see pole mingi kunsttükk, arvestades, kui kitsas seal on) ja kõik kõige olulisemad jutud said ka räägitud.
Esmaspäev oli täiesti kohutav, aga sealt alates on olukord pisut paremaks läinud. Põlv ei ole enam nii valus (neetud libe perroon), trepist saab üsna kiiresti nii üles kui alla (ja mina arvasin, et jooga on rahulik) ja ka õlgu on juba täiesti võimalik liigutada (vähemalt teatud piirini). Ujumine kuluks täna õhtul küll ära, aga palun ära sina ja sina samal ajal tule (ok, sina võid tulla tegelt), muidu ei ole naiste duširuumis jälle sooja vett (diskrimineerimine, kuuldavasti on meeste omas reeglina olnud).
Vt andis eilsetele mardisantidele purgi õunamoosi. H tuli pärast ja sosistas mulle kõrva, et need ei olnudki tegelikult päris mardisandid, vaid hoopis tema ja issi. Tegelikult oli selline aus ülestunnistus täiesti omal kohal, sest Matu vist ei tundnudki neid ära :p
No comments:
Post a Comment