What does 'error' mean? And the right answer is...

ERROR - What you made when you first walked into a computer showroom "just to look."

HARDWARE - Tools, such as lawnmowers, rakes and other heavy equipment you haven't laid a finger on since getting your computer.

IBM - The kind of missile your family members and friends would like to drop on your computer so you'll pay attention to them again.

MENU - What you'll never see again after buying a computer because you'll be too poor to eat in a restaurant.

WINDOW - What you heave the computer out of after you accidentally erase a program that took you three days to set up.

Mõned mu lemmikterminid Marfa väikesest arvutisõnastikust "Mida tegelikult tähedab..."

beautiful awesome a tribute to teet colourful a highly unusual view on the nature around us these things do exist not that i have seen them as vivid as that in the mystical darkness over there quite far away in the place where sunday never ends

PISIKE PARADIIS

Kohe näha, et algas dokumentide vastuvõtt

Eile oli ülikooli peahoone fuajee paksult täis rohelistes T-särkides (kui õigesti mäletan, siis kirjaga SEB Eesti Ühispank) tegelasi, kes üritasid noori tudengiks pürgijaid kohe enda kliendiks värvata. Loomulikult hakati ka minu kui potentsiaalse uue kliendi suunas liikuma niipea, kui olin uksest sisse saanud. Tegin imekähku pähe ma-tõesti-ei-ole-äsja-keskkooli-lõpetanud-ja-ma-tean-väga-hästi-kuhupoole-minna näo ja kihutasin nii kiiresti kui jalad võtsid ja ruumipuudus võimaldas ümber nurga ja väga sihiteadlikult otse eesti keele õppetooli, et leida paljude teiste seast üles just see kast, kus võiks paikneda mu matrikkel. Enne seda jõudsin veel T-le nõu anda, et tema ju ometi võiks mind oodates ette manada ma-olen-tegelikult-viis-aastat-vanem-kui-välja-näen näo ja lasta endale kõikvõimalikke laenuvõimalusi tutvustada. Selle peale rohesärklased aga õnge ei läinud - ju siis T ei paistnud piisavalt vana välja (kardan, et kui sind ei peeta 14 aastaselt vähemalt viis aastakest vanemaks, ei ole see ka eriline kompliment, sest kõigil on ju hirmus kiire vähemalt välimuselt mingiteks tädikesteks hakata - mul endal pole õnneks endiselt kiiret kuhugi) :p

Päeva sõna on ATESTEERIMINE.

Suvised suurpühad

möödusid lõbusalt :) Aitäh teile, kes te aitasite need lõbusaks muuta!

See hakkab juba varsti X-Filesi meenutama...

Pildistas T.

Fun in the Sun

Look for fun in the sun to touch your heart :) Where did that magnificent thought come from? The answer is: from the daily horoscope of the pisces :p Those horoscopes tend to be a bit poetic, but this time the writer of that stuff has really surpassed himself/herself. What joy!

However, I also found an excellent pisces' horoscope for tomorrow that says:

Deep, quiet study and solitary reflection is favored. You are more taciturn and uncommunicative than usual and don't feel very social. If you are with others, you are likely to turn the discussions into something heavy and serious. Frivolity holds no appeal for you now.

So, PB & p.g. are you REALLY sure you want me there tomorrow and the day after tomorrow and the day after the day after tomorrow? (And it's not a rhetoric question!) Me, all reflective and solitary, and even more uncommunicative than usual (is that possible?!?) :D

Word of the day: LITERATURE.

Koogi eri

Eilne rabarberikeeks sai küll äärmiselt nämma. Meil on endiselt kasutusel Ida Savi vana hea kokaraamat "Saiad, pirukad, koogid" (esimene trükk pärit kuskil 1970ndatest) ja sealt me eile T-ga ühte keeksiretsepti veidi modifitseerisimegi. Vaja läheb:

200 g võid või margariini
200 g suhkrut
5 muna
1/2 sidruni riivitud koor ja mahl (sidruni asendasime sujuvalt rabarberiga, suvalises koguses)
200 g jahu
vormi määrimiseks võid ja riivsaia (ilma viimaseta saab edukalt hakkama, eeldusel, et põhja läheb küpsetuspaber, ja muidugi võib riivsaia alati asendada ka mannaga)
omaloominguna lisasime veel 2 tl küpsetuspulbrit

Vahusta margariin, lisa suhkur ja munakollased, seejärel rabarber ja küpsetuspulbriga segatud jahu. Munavalged vahusta kõvaks vahuks ja sega taignaga. Vala tainas lahtikäivasse koogivormi (tainast saab päris palju) ning küpseta 210-220 C juures 45-50 minutit (meil sai asi nii kohev, et tahtis üle vormi ääre voolata ja küpses 200 C juures umbes 40 minutit, nii et ettevaatust!). Eriti hea on süüa vahukoorega :)

Aitab sellest tšehhi keelest nüüd küll, olgem ikka eestlased.

Eile sai Janiga üks korralik sulgpallimatš maha peetud. Õnnetuseks oli meie isehakanud hüperaktiivne kohtunik pisut ebakompetentne ja üürgas igal mõeldaval ja mõeldamatul juhul inn! autt! nett! Kusjuures mängu seis muutus stiilis 12:13, 12:14, 11:15… Lisaks juurutas kõikvõimas kohtunik süsteemi, mille järgi peale igat korda, kui me suutsime palli kaks korda järjest võrku toimetada, marssis ta musta lippu (mis mulle küll kahtlaselt palju sinist dressipluusi meenutas) uljalt pea kohal keerutades edasi-tagasi üle väljaku – kõik ikka selleks, et lasta meil palava päikese käes kauem praadida. Nii uudsed reeglid tegid ikka päris nõutuks kohe. Peaaegu sama, mis flamingodega siilide pihta põrutada :s Igatahes pidime mängima kahekümneni, aga kaheksateistkümne juures läks punktide lugemine nii lootusetult sassi, et ma isegi ei hakka siis arvamust avaldama, et mina võitsin.

Kõhutuuled

Õnneks leidub entusiastlikke välismaalasi, kes arvavad, et nende kutsumuseks on eestikeelset kirjandust mõnda võõrkeelde tõlkida. Kui sa oled inglane ja üritad tõlkida Peeter Sauterit, siis võib täiesti reaalseks osutuda probleem: what is a "puuks" - the dictionary doesn't tell me. Peeter Sauter says "Lasin ühe puuksu." Hommikul vara oma postkastist sellise rangelt võttes ikka üsna jabura küsimusega e-maili leidmine pani mind rõõmust lausa huilgama :D Hea tuju kohe pikemaks ajaks kindlustatud :)

Päeva sõna on ühe Eesti ansambli nimi, kellele ma hetkel reklaami teha ei kavatse (Puuks (suure tähega) ja kõnealune muusikakollektiiv on omavahel väga imelikku teed pidi ja väga kaudselt seotud, aga kuidas, seda teame ainult T ja mina ja ma ei kavatse liigutada lillegi, et sind sellesse müsteeriumisse pühendada.)

My Day

Täna oli igati kordaläinud päev. Käisin juuksuris, raamatukogus, turul ja poes. Lugesin raamatut (no ok, tunnistan üles, lasteraamatut, aga raamat on raamat!), murdsin ühe kabatšoki taime pooleks (nuuks), võtsin päikest, mis omakorda viis selleni, et avasin ametlikult ujumishooaja (jões loomulikult, veetemperatuuri ei oska ma kommenteerida, ülemäära soe see igatahes ei olnud), tegin paar mõistlikku asja ka ja lõpuks käisin rattaga sõitmas ja leidsin, et ilm on ilus, sinine taevas on ilus, roheline põld on ilus ja elu on ilus. Kõige selle ilu peale harjutasin oma olematut kaks kätt lahti sõitmise oskust, mis peale väikest praktikat polegi enam olematu (praegu võid veel täiesti rõõsa ja rahulik olla, sest hetkel olen veel ühes tükis... kuni järgmise korrani...).

Päeva sõna on VESI. Parem oleks, kui seda oleks ujumiseks vajalikus koguses, sest näiteks jões on veeseis lausa rõõmsakstegevalt kõrge ning vastuvoolu ujumiseks pidi ka tšempion Neti ei-tea-mitmenda käigu sisse lülitama ja sabaga eriti uljalt tüürima.

Pátek, červen 10, 2005

Täna tuli idee muuta blogis kuupäevad tšehhikeelseks. Kõiksugused head ideed tuleb ikka kohe ellu viia. Nii ka see geniaalne idee. Oma järge ootab veel näiteks islandi keel... Nagu näha laiutab siinpool ekraani järjekordne mõttelagedus.

Väike tõlge arhiivi lugejale:
únor - veebruar
březen - märts
duben - aprill
květen - mai
červen - juuni

Päeva tegelased on REYNARD THE FOX, ISENGRIM THE WOLF ja BRUIN THE BEAR.

Aitäh...

Tundub, et üks hea inimene võttis Teo Tahte ja Kontsentreerumis Võime kenasti käe kõrvale ja tõi nad minu juurde tagasi :) Teisena mainitule on vahepeal küll mingid krutskid külge hakanud, kontsentreeruda õnnestub vaid osale asjadele, aga asi seegi, ma ei kurda :)

Päeva sõna on W(H)ACKY (kuna M küsis just hetk tagasi selle tähendust) :)

Võit võidu otsa

Noorkuu seljatas Eesti Muusika Karika finaalis Meie Mehe ja Kristjan Rahnu võitis Arles´is maailma hooaja teise tulemusega 8526 punkti, jäädes Romani hooaja tipptulemusele alla vaid kaheksa punktiga ning tõustes Eesti kümnevõistluse kõigi aegade edetabelis Erki järel teiseks (8815 punktini on veel päris pikk maa, aga ka Nool alustas oma tõelist esiletõusu kunagi ammu, täpsemalt 10 aastat tagasi Götzises, just 8500 punkti pealt). Ma kohe ei teagi, kumma võidu üle rohkem rõõmustada! Või kui nüüd järele mõelda, siis ikka tean ka - vana fänlus ei roosteta :p Väike võit on seegi, et ajal, mil valitsus on kaotanud oma viimsegi mõtlemisvõime, leidub veel mõni selge mõistusega inimene, kelle arvamus minu arvamusega ikka täielikult ühtib. Alates neljapäevast on mind painavate küsimuste hulka seega lisandunud täiesti reaalne küsimus «Kas ma olen idioot?» (altpoolt kolmas lõik artiklis). Vastust teab vaid tuul, kuid väike kahtlus tõesti eksisteerib...

Päeva sõna: PSEUDOKOMPARATIIV (sorry, aga ma olen "vana" magistrant ja õpin hetkel tähendusõpetuse eksamiks - no vot on selline idiootlik hobi, ajada pähe hunnikute kaupa hüperonüüme, paronüüme, meronüüme, holonüüme ja muud jama - milleks?!? et saada veel kord kraad, mis juba eelmisel nädalal ootamatult sülle kukkus? kuna mul ei ole midagi targemat teha? sellepärast, et mulle meeldib lugeda teadusartikleid, kus laused on poole lehekülje pikkused ja kus tekib kahtlus, kas kirjutaja ikka ise ka teadis, mida ta siis täpsemalt mõtles? sest ma olengi tegelikult idioot?).

Once upon a time in wonderland

Eile õhtul (hmm öösel?) vaatasin filmi. Once Upon A Time In Mexico. Pool filmi räägiti hispaania keeles ja teine pool filmi kulus kellegi mahakõmmutamiseks. Or better - I'll rephrase that: veerand filmi räägiti hispaania keeles ja kolmveerand filmi kulus kellegi mahakõmmutamiseks. Mulle hakkas juba mingil hetkel tunduma, et ma saan ka hispaania keelest aru, aga neil hetkedel ma tõenäoliselt magasin.

P.S. Kui oled juhtumisi näinud kuskil elukat pealkirjaga Kontsentreerumis Võime ringi luusivat, siis palun küsi ta käest, ega ta juhuslikult ära eksinud ei ole, sest üks kalake igatseb teda siin pikisilmi. Kui Kontsentreerumis Võimega on juhuslikult kampa löönud ka Teo Tahe ja muud sellelaadsed sellid, siis võiksid kogu pundi kenasti koju tagasi suunata, sest muidu läheb siin kodus olukord juba VÄGA kriitiliseks. Õigem oleks öelda, et ongi juba väga (märka läbivat suurtähte eelmises lauses) kriitiline. Ja kui nad heaga ei taha tulla, siis loodetevasti on mingitki abi ähvardusest, et vastasel korral nimetab Irvik Kala end ümber Lihtsalt Kalaks. Ja kus siis selle häda ots!

P.P.S. Tagatipuks valib WMP mu kaunis pikast nimekirjast tänase päeva esimeseks looks laulu pealkirjaga Pole elul häda midagi. Milline iroonia! Aga hakka või uskuma :)

Refrään:
on meri sinine, on päike kollane.
on meri sinine, on päike kollane.
iga päev mõtlen, mis elust küll saab,
kuid läheb nii, kuis minema peab.
on meri sinine, on päike kollane,
pole elul häda midagi.

Rabast ja rokist

Ei no säh sulle siis hilist varabarokki või hilineva raba rokki või hilineva varba rokki või mida iganes. Nüüd siis päris Rabarock õige pea tulemas ja kõik ja puha.

Päeva sõna: SIREL (õitsevad mul siin akna taga).

Olen tige tapjatiiger. Juba mu pilk paneb kõik hirmust värisema. Kui neid tulpe ainult ees ei oleks...

Modell: Ronja
Foto: erakogu

Tegelikult olen ma äärmiselt malbe.

Modell: Ronja
Foto: erakogu

Speeeeed

Ma sain teada, et olen bobbing bobcat. Kes oled sina?

Loe seda pimedas

Üleeilne virisemise päev lõppes suurejoonelise õudusfilmi vaatamisega T juures. Loomulikult tuli välja, et me mõlemad olime seda filmi varem näinud, aga mis siis ikka... Kohati oli õudne ka! Pärast pidin üksi koju minema, ma parem ei ütle kui "pikk" maa mul T juurest koju on (kujuta nüüd ette kõige lühemat koduteed, mis sinu arvates võib eksisteerida... ah või nii palju meetreid? mööda panid! veel lühem :p). Ühesõnaga, lähen mina siis koju:

Tuul undab puulatvades ja keerutab prahti üles, aknaluugid prõmmivad vastu majaseina, üksik tänavalatern plingib tuuleiilide rütmis, kauguses lööb kirikukell südaöötundi, esimesed rasked vihmapiisad kukuvad sillutisele, aga taevas sirab endiselt kurjakuulutav täiskuu ja tumedad pilved tormavad metsiku raju poolt aetuna kuu eest mööda. Ja siis kostab verdtarretamapanev kõlin, nagu veaks keegi tontlik kodukäija raudahelaid mööda munakiviteed, endal õel irve huulil. Sünkmustad pilved katavad kuu, latern kustub, maale langeb kottpimedus, tuul vaibub, kõik on hetkeks õõvastavalt haudvaikne - kummitus on ahelad ümber oma kaela kerinud ja päris selja taha hiilinud, et sealt siis vargsi kiirustavat möödakäijat.....

Is it fiction? Or fact? Am I really losing tact? Yeah... I guess I am. That's not what happened.

T juurest kojuminek võtab mul tegelikkuses aega keskeltläbi viis sekundit, isegi aegluubis oleks nii paljude asjade surumine viie sekundi sisse nõudnud suuri jõupingutusi. Aga koju ma tõesti läksin, tuul ka undas puulatvades, kusjuures igasugune praht, mida saaks potentsiaalselt üles keerutada on kenasti ära koristatud, ümbruskonnas ei tea ma ühtki maja, milleks oleksid olemas aknaluugid, tänavavalgustus meil reeglina lihtsalt ei põle (igavene kokkuhoiurežiim), siinkandis pole korralikku kirikutki, kirikukellast rääkimata, südaöö oli ammugi möödas, vihma sel hetkel ei sadanudki, seda ma ei mäleta, milline kuu taevas oli, kui üldse oli, kottpime? meil on juuni, mis kottpimedusest te siin räägite? Ainuke asi, mis oleks võinud reaalsuses juhtuda, oli raudahelate kõlin mööda kõnniteeplaate :))) Nimelt nägin paar tundi varem naabri hiigelsuurt, aga läbinisti heasüdamlikku koera meie aias, umbes viiemeetrine kett järel lohisemas. Koos oma ahelatega jalutas ta endiselt aias ka järgmise hommikul, öösel ta lihtsalt hoidus eemale ja säästis mind kindlast šokist. Reaalsus on ka see, et pooled lilled on maha niidetud, porgandipeenras ilutsevad ümmargused jäljed ja terve aed on salapäraseid kriipse täis veetud, niimoodi võiks ju ufosid kahtlustama hakata!

Kummikuteta kummitused ei kummitagi kummalistes kummutites.
Teostus: Irvikkala