Eilne õhtu möödus ühikas umbes sama moodi kui üleeilne (ehk siis vaata eilset sissekannet). Kogu see värk võis kokkuvõttes natuke vaiksem olla, aga võib-olla arvan ma nii ainult seetõttu, et ma panin klapid pähe ja lihtsalt ei kuulnud, mis ukse taga toimus. Ja ust ei vaevunud ma ka enam lukku keerama.

Eile toimus ühikas mingi mürgel. Keegid meessoost isikud oli väga purjus. Keegid naissoost isikud, kes nende purjus meessoost isikutega koos olid, karjusid nende peale väga kõvasti. Keegid läksid koridoris vist natuke kaklema. Kellegi mööbel lõhuti ära. Kui sa veel ei teadnud, siis mööbli lõhkumine teeb hiigla palju müra. Kellegi uksele tehti ka vist natuke haiget. Õhtu jooksul kuulati ainult ühte venekeelset laulu (kõik muu toimus eesti keeles), see-eest aga pidevalt ja äärmiselt kõvasti. Koridor meie ukse ees ja osa treppi valati mingit kleepuvat ollust täis. Mingil hetkel sai kellelgi kõigest villand, ta siis läks ja elas ennast rahurikkujate peal verbaalselt välja. Kümneks minutiks oli tõesti rahu majas. Siis läks üsna sama moodi edasi. Mina lukustasin ennast tuppa, lahendasin ristsõnu ja lootsin, et keegi koos uksega tuppa ei kukuks. Ei kukkunud :)

Esimene advent

Specially for PsychoBunny

weeeeee!!! Priit! õnne kolmeteistkümnes :))) kollane tibu :p :p jiippiiii irwirwirw ohoooo-ovatsioonid :D ma tegelt teadsin, et seda oli oodata :p

Terita silma!

Is this a large bird, or is it a fisherman who just caught a large fish?



You might need to turn the image upside-down to see the fisherman!

Mul igatahes tuli selle viimase soovituse järgi toimida. Et seda teha, ei keeranud ma arvuti monitori tagurpidi :p Ja ise pea peal kah ei seisnud :p

Winter Wonderland

Teemaks jällegi lumi. Pole midagi teha, ilus ju. Juba eile õhtul, kui ma teatrist tulin, sadas peenikest lund. Ja kui ma täna hommikul ennast üles ajasin, sadas täiesti laia lund. Õue astudes oli kõik nii pime, et ega eriti aru ei saanud, kas on õhtu või hommik, aga usinamad kojamehed olid juba kõnniteed kohati puhtaks kraapinud ja kõikvõimalikke lumesahkasid sebis ka tänavatel siia sinna. Tekitasin kena jäljerea üle majandusteaduskonna õppehoone ees oleva platsi, kahjuks polnud ma aga esimene, kes tol hommikul seda teed oli sammunud. Ka Toomemäel olid koeraga jalutamas käinud inimesed minust ette jõudnud. Seal olid tervelt kolmed natuke täis sadanud ja seega üsna ühesugused saapajäljed. Ühed läksid samas suunas, kus mina ja kahed tulid mulle vastu. Olid ka kahe väikese koera jäljed, mõlemad mulle vastu tulevad. See tähendab, et seal võis käia üks inimene oma kahe koeraga jalutamas. Ja siis veel kaks inimest, kes ei jalutanud koeraga. Või kaks inimest kumbki oma ühe koeraga jalutamas ja üks inimene, kes ei jalutanud koeraga. Või üks inimene, kes kõndis oma koeraga ringiratast ja seega tegid nad kahe peale ka kahed jäljed, pluss veel see üks inimene, kes ei jalutanud koeraga. Aga võib-olla tegi need kolmed jäljed üldse üksainus inimene, kes kaks korda kõndis koos koeraga ühes suunas ja ühe korra teises suunas, koer kaenlas. Või jalutas seal üks ilma koerata inimene kolm korda või kaks ilma koerata inimest - üks kaks ja teine ühe korra või kolm ilma koerata inimest igaüks ühe korra. Mis tähendab siis, et koerad jalutasid ilma inimesest saatjata, kas üksi või kahekesi või oli seal ainult üks koer, kes kaks korda üksinda sama teed jalutas. Või olid seal üldse jalutanud ainult koerad, kellest osad lihtsalt kandsid saapaid. (Ehh, eile tuletati küll meelde kolmerealise determinandi arvutamine, aga siin tuleb neid muutujaid küll rohkem kui kolm, nii et vähemalt kolmerealisena pole sellest determinandist mingit kasu. Pealegi ütleb mu viimasel ajal täiesti uinunud matemaatikuvaist, et sellist ülesannet mingi determinandiga ei saagi üldse lahendada :p). Peale jälgede uurimise vahtisin ma sadavat lund, püüdsin helbeid kinda peale (okei, okei, tunnistan ausalt, paar korda üritasin keelega ka mõne kätte saada - laupäeva hommikul pool kaheksa ei ole Toomemägi just ülerahvastatud ja publikut seega õnneks või kahjuks ei olnud), lohistasin jalgu järel, nii et ma olin põlvist saadik täiesti lumine ja korra olin väga lähedal ka kõhuli prantsatamisele (libe noh). Tagatipuks oleksin lõpuks äärepealt rongist maha jäänud, sest sel viisil jaama kõndimine võttis tunduvalt kauem aega kui ma olin planeerinud. Nagu mingi esimese klassi õpilane, et läheb küll kodust õigel ajal välja, aga kooli ikka õigeks ajaks ei jõua, sest tee peal on nii palju huvitavat vaadata. Igatahes, kui ma lõpuks rongis istusin, avastasin, et õues oli vahepeal päris valgeks läinud.

Eilne teater oli ka sarjast Winter (Christmas) Wonderland - ballett "Pähklipureja" (kellegi rootslase lasteraamatu ainetel). Väga sügavat muljet ei jätnud (vähemalt ei saa emotsioone võrrelda "Suveöö unenäoga"), kuid märkimisväärseid kohti siiski jagus. Kõige tõrksam näitleja laval oli koer Monty, kes keeldus isegi kõndimast ja seega tuli teda ühest kohast teise süles tassida. Lisaks tean ma nüüd, miks inimesed tahavad baleriiniks saada - et kanda laval näiteks lumememme, paukkompveki või karamelli kostüümi. Lumememmed olid kohe ekstravõrratud.

Hea, kui maailmas on midagi kindlat. Väga hea kohe. Kindlamast kindlamad on näiteks Murphy seadused. Täna hommikune käis siis selle kohta, et kui sul on vaja ilmtingimata õigeks ajaks kohale jõuda ja ajavaru pole rongi sõiduplaani tõttu just suur, siis jääb rong ilmtingimata nii palju hiljaks, et see niigi väike ajavaru kahaneb olematuks ajavaruks ja sa ei jõuagi õigeks ajaks kohale. Ja siis sa elad oma elu lolli järjekindlusega lootes, et ehk seekord Murphy ei toimi. Mida rohkem sa loodad, et ta ei toimi, seda kindlam on, et ta tegelikult toimib.

Tundub, et selle nädala esmaspäeva hommik oli vähemalt kolm nädalat mitte kolm päeva tagasi. Järgmise nädala teisipäev tundub aga tulevat kohe homme. Asjad on kuidagi paindes ja paigast ära. Eks and loksuvad mingi aja jooksul paika tagasi ja nädalapikkustest päevadest saavad jälle tunnipikkused päevad. Siis saab aeg jälle meeletu kiirusega hakata kuhugi müstilisse musta auku kaduma.

Eile oli mu vanaema kahekümnes surma-aastapäev. Kakskümmend aastat. Ainuke asi, mida ma temaga seoses mäletan, on see, kuidas ma teda haiglas vaatamas käisin ja ta voodi serva peal istudes temaga juttu ajasin. Ta naeris, sest kõik tundus paremuse poole minevat. See oli ainult illusioon. Ma ei tea, kas see oli viimane kord, kui ma teda nägin. Kui oli, siis on see kuidagi sümboolne ja samas ka natuke kummaline. Et miks ma just seda mäletan? Kuna aga kõik mu teised vanavanemad surid juba ammu enne minu sündi, anti mulle vanaema puhul vähemalt mingigi võimalus teda mäletada. Ühe teise äärmiselt olulise inimese puhul mulle seda võimalust ei antud. Ma olin siis, kui tema suri, veel liiga väike. Ja aeg muudkui lendab.

Nonii, tänane sissekanne räägib siis sellest, et kui ma õigesti mäletan, siis on see mu pika (teatavasti on kõik suhteline ja seega on tegemist vaid mu enda hinnanguga) blogijakarjääri jooksul esimene kord, kus ma kirjutan oma sissekannet kuskilt mujalt kui koduarvutist. Varem ma lihtsalt ei olegi midagi kirjutanud, kui ma parajasti kodus ei ole olnud. Täna teeme siis erandi, kusjuures miski ütleb mulle, et neid erandeid tuleb lähinädalatel veel ja veel. Selguse huvides - istun raamatukogu arvutiklassis ja kõik klõbistavad ümberringi. Üks pikkade juustega noormees kella üheteistkümne suunas piilub pidevalt paremale ja vasakule, nagu kartes, et keegi teda kuskilt õppeavakogu riiulite vahelt salaja jälgib. Tema kõrval istuva noormehe nina on teadmata põhjustel peaaegu vastu ekraani surutud. Konditsioneer huugab laes uinutavalt, aga mul on kõht nagunii nii tühi, et ma siia nii kauaks jääda ei kavatse, et uni peale kipuks. Bloggeri dashboardini jõudmiseks oli apppsoluutselt iga nurga peale mingeid paroole vaja, aga imekombel suutsin ma need kuskilt ajusopist ka üsna väikse vaevaga reprodutseerida. Ja see on tõsine ime, sest selle meeletu informatsioonivoo peale, mis mind täna hommikupoolikul tabas olin ma vahepeal ka iseenda telefoninumbi suutnud ära unustada. Raske juhus, sest see on üks kahest mobiilinumbrist, mis mul siiamaani alati meeles on olnud. Ja üleüldse, täna oli alguste algus. Lõbusaks alles hakkab minema. Koos kaktuste, knopkade ja kõige muu sinna juurde kuuluvaga.

Virin. Porin. Torin.

Ja kell pole veel üksteistki.

Ma kahtlustan, et mu ajude asemel on vatiinikihiga kaetud poroloon (jaa, see kirjutatakse kahe o-ga, vaatasin ÕS-ist järele) ja mu mõtted on selle olluse sisse lootusetult kinni kiilunud. Aga mul on just täna hommikul oma mõtteid hullupööra tarvis. Poroloon läheb vananedes pudedaks, kuni tast jääb järele ainult imeõhuke kiht ilgelt kleepuvat tihket sodi (küll mina juba tean), mis meenutab natuke biskviittainast ja vanades lastesaadetes olnud rekvisiitide materjali. Ma kahtlustan, et poroloon ja vatiin hiilisid öösel mu tuppa (neil polnud ju kaugelt tulla, kõigest kõrvaltoast, kus nad kannatamatult tugitooli sisse panekut ootavad) ja pressisid ennast mu ajudesse siis, kui ma magasin. Ma enam ei julge magada. Muidu nad äkki tulevad jälle. Hiilivad läbi pimeduse ja arutavad tee peal kurjakuulutaval sosinal oma õelaid kavatsusi. Või tegelikult, enam pole ju midagi karta, nad on juba kohal. Igasugune ennetustegevus on ammu hiljaks jäänud ja magada võib täiesti rahuliku südamega. Lisaks magamisele võin ma ju veel minna ja Malviinaga kampa lüüa. Vahet ju pole, kas vatt või vatiinikihiga kaetud poroloon. Seltsis segasem.

Nonii, nüüd ma kahtlen kohe kõvasti oma mõistuses. IRW.
Kena laupäeva Sulle :)

Word of the day: REPLICABILITY.

Your Musical Tastes Match: Jennifer Garner

See her whole playlist here (iTunes required)

What Celebrity Matches Your Taste in Music?

Jennifer Garner on tegelikult üks mu lemmiknaisnäitlejatest :) Ja ma olen piisavalt Aliast vaadanud.

Muinasjutt punamütsikesest (ungari keeles)

Kögomögo ögokögo mögo Punamütsike. Mögolikögo eremesögo rögosögo Vanaema. Eklemeklekelemögostögo adulögo mögos kuri hunt.

Mögolikögo Punamütsike. Kögolögonögo lillepögo.

Eklemeklemömmoseguliks Kuri Hunt: "Kökrödi kökk, Punamütsike?"

"Pakredi mörrff Vanaemale, körörögosögomöhh veini ja kooke."

"Mamrekolörogo kogokirolö sögodidikökk, karmauhh. Hundi kögo rögodimögolikörr. Voodis kogolisogos elekirudosögossedelimögo. Nogodikörros könnadikörro mögodinögokökk."

"Plögodimögo, punamütsike?"

"Moldeligogo ekledeni koseregö" plögo kuri hunt. Krögodikrönks kögo kuri hunt.

Tulisögo Punamütsike: "Mögoddiköko, pögo kögö, imestas punamütsike".

"Rögolikökkodi sögomursinerks", sögo hunt.

"Ekledisetolöks", küsis Punamütsike.

"Murilurekomurökö", sõnas kuri hunt.

"Kökörnögosögolöks?", küsis Punamütsike.

"Adukslögosorradikranks", sögomögo Kuri Hunt ja eklemeklekranksor Punamütsike.

Murisuriklönksadipörro Jahimees. Mörisögokögo ekeleke ögokögo pögolögo rumpsasöksi mörimeegos sögo. Kranksesögo Hundi kögo, Lögodikranks eksosögo Punamütsike ja Vanaema. Köksti mögosögo römolögo. Ja kui nadulögodimögo ei ole, klögorögolökkadi nad önnelögo klögadisögo.

Kõik oli ju arusaadav? ;) Mulle tuli igatahes glögi isu peale.

Allikas: internetis mitmel pool saadaval, ringlenud ka kettkirjana. Mina lugesin seda täna aga tekstiantoloogiast "Regivärsist netinaljadeni". Nagu pealkirigi ütleb, on seal vanemale rahvapärimusele ja muinasjuttudele lisaks nii tänapäeva õudusjutte (city legends), anekdoote kui ka kettkirju. Neid viimaseid on ühest raamatust küll natuke harjumatu lugeda, aga naljakad olid sellegipoolest :)

Terita silma!

Is this a woman's face looking straight ahead, or is it a man playing the saxophone?

Seisin lihtsalt keset kottpimedust ja lasin lumel oma juustesse sadada. Märg ja ilus oli. Valges sadav lumi on ilus. Pimedas sadav lumi on ka ilus. Kõige ilusam on aga pimedusest valguse kätte sadav lumi. Lumi, mis liugleb alla kuskilt pimedatest kõrgustest ja jõuab siis mõne tänavalaterna valgusvihku. Lumi, mis keerleb valguskiirte käes, raatsimata maapinnale langeda. Edevad lumehelbed, mis prožektorite valgusvälja jõudes jäävad võimalikult kauaks õhku hõljuma, ise ennast imetledes ja ennast imetleda lastes. Lumehelveste tants kordub sarnaselt nii autodest tulvil kiirtee kui vaikses rahus tukkuva kõrvaltänava kohal. Nad ei hooli publikust, vaid naudivad iseennast ja vabadust olla külm ja karge ja õhkõrn. Ja nad maanduvad lenneldes su karvase käpiku peale. Siruta lihtsalt käsi välja.



P.S. Ma tegelikult tean, et täna sadas lörtsi mitte lund.

Jätkame siis nõidade teemal :)

Which Witch are you?
Kitchen Witch: You find that your environment is hella magical. You can make magic out of the most ordinary crap, and you don't feel like everything has to be grand and elaborate. Simple and handy is always best for you. This is not an easy trad to pin down, but maybe this place can help out a bit.

Aga milline nõid oled sina?
Brought to you by Quizilla

See nõidade pilt on muidugi klass omaette.

Päeva sõnaks on BANANAFISH.

Kaubamaja juures kostus kiljatus, sest tuul oli ühel tädil kübara peast puhunud. Kübar veeres korraliku tempoga Raekoja platsi poole, tädi jooksis kõrgetel kontsadel sellele järgi. Kuna tädi ja kübara vaheline kaugus eriti ei vähenenud, läks tädile appi üks poiss. Nüüd ajasid nad juba kahekesi kõnniteed mööda veerevat kübarat taga ja said selle loomulikult ka kätte. Naljakas oli. Hästi naljakas.

***

Vedurijuht teatas Tartu jaamas rongi sisenenud inimestele, et kuna reisijad ei sulge üldse vagunite vaheuksi, lõpetatakse rongis kütmine. Seal vagunis, kus mina olin, olid mõlemad uksed täitsa kinni. Aga kütte lülitas vedurijuht kohe peale oma teate edastamist sellegipoolest välja. Väga soe see vagun just ei olnud. Seal kus lõpeb mõistus, algab Eesti raudtee. Aga midagi nii kummalist polnud minu kõrvad küll varem kuulnud.

***

Koostab poenimekirja:

Leib
Sai

Piilub külmkapi ukse vahelt püüdlikult sisse ja kuulutab rõõmsalt, et piim ei olegi otsas. Seega - nimekirja lõpp. Kahte asja suudan isegi mina ilma nimekirja tegemata meeles pidada. Ja suudab ka see, kes selle nimekirja koostas. Aga siis poleks nii koomiline olnud.

***

Laupäeva hommik. T istub köögis põrandal ja nühib liivapaberiga oma teksapükstesse auke sisse.

***

Olen viimase 42 tunni jooksul maganud umbes kolm tundi. Natuke üleskeeratava jänese tunne on, kelle vedru hakkab vaikselt maha käima. Või vähemalt kujutan ma üsna hästi ette, mida võiks tunda üks üleskeeratav jänes. Tavaliselt magan ma palju rohkem. Kui ma väike olin, olid mul üleskeeratavad kanad ja kukk. Kui võti just parajasti kadunud ei olnud, sai nad üles keerata ja siis nad nokkisid maast midagi nähtamatut.

***

Mu arvuti taustapilt on praegu selline:

:)))

Täna potsatas mu postkasti järgmise sisuga elektronkiri:

Teatan, et A. Laaneotsa loeng toimub esmapäeval so. 14.11.05 Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuses. Oodatakse kl 16:00 fuajees. Palun mitte hilineda.

Hmmm, kas saatja oli ikka päris kindel, et just mina olin see õigemast õigem inimene, kellele sellist asja teatada ja siis veel manitseda, et ma hiljaks ei jääks? Ei tea, kas mõni inimene, kes sellise teate tõesti saama pidi, jäi sellest nüüd minu pärast ilma ka? Ja nüüd see inimene võib-olla mitte ainult ei hiline, vaid üldse ei tea, et selline loeng just esmaspäeval toimub. OiOiOi.

Igatahes - naer. Jätkuv naer.

Päeva sõna on DÜSKOMFORT. No mida haiget sõna!?!

Täna ma tunnen, et november on käes. Hall ja tuuline ja tibutab. Toas peab terve päeva tuli põlema, sest muidu oleks liiga pime üldse midagi teha. Hetkel olen ma natuke kurb ja täiesti otsustusvõimetu. Tühjus. Ja ma tean, mida ma tegema pean, aga ma ju ei tee seda. Järjekindlalt ei tee. Mis mul viga on? 24 tundi päevas ja seitse päeva nädalas. Kuskil muude mõtete taustal trummeldab halastamatult. Võta ennast kokku. Miks ma siis ei võta? Millal see ükskord lõpeb? Miks ma endaga nii teen? Ma ei taha ju. Tõesti enam ei taha. Parv vareseid on aia vallutanud. Lendavad läbisegi puult puule ja karjuvad kiledalt. Tõusevad kõik koos õhku ja lendavad kiirustades otse mu akna suunas. Siis üle katuse ja teiselt poolt maja jälle ringiga tagasi. Suured tiivad hämarduva taeva taustal laperdamas. Kaootiline liikumine. Aga ometi nii täpsete reeglite järgi kulgev. Kui ma väike olin, kartsin ma, et üle lendav linnuparv kukub lihtsalt kaela. Matsti ja sa oled ühtäkki litsutud maa ja sadade linnukehade vahele. Selline asi ei ole võimalik. Siin mitte.

Mõned asjad lihtsalt on. Mõned asjad lihtsalt ei ole.

Eoin Colferi "Artemis Fowl" on üks äärmiselt eriskummaline raamat. Tagakaanel hakkas silma sõna 'haldjas' - loomulikult pidin ma selle raamatukogust kaasa vedama ja läbi lugema. Tasus lugeda küll ja kiiresti läks ka, eriti võrreldes Le Guini "Meremaa võluriga", mille 158 lehekülge lugesin ma ikka otsatult kaua. Erilist isu triloogia teist osa lugeda ka ei tekkinud. Eile leidsin ma aga olevat paraja aja endale "The Da Vinci Code" osta, sest raamatukogus on sellele raamatule millegipärast enam vähem miljoniinimeseline järjekord. Tavaliselt ma neid moeraamatuid lugema ei torma (kui just võluv Potteripoiss välja arvata), aga Dan Browni puhul ütles miski, et selle võiks läbi lugeda küll. Vähemalt algus on paljulubav, sest eriti kaugemale ma sellega veel jõudnud ei ole, kuna lihtsalt aega ei ole olnud. Näiteks saabus T pühapäeval minu juurde kaasas lõng ja vardad, sest talle oli järsku õudne kudumisisu peale tulnud. Ma siis otsisin ka kapist pooliku kampsuni välja, mis oli seal vähemalt paar aastat lihtsalt seisnud ja otsustasin, et ma ei viitsi varrukaid kududa. Nii et sellest tuleb siis vest. Võib-olla.

Ma naersin täna pisarateni. Pole ammu nii palju naernud. Sõbrad on üle kõige :)

Päeva mõtteks oleks MINNA HÄMARAS MIINA HÄRMASSE (aitäh Evule!)

Kui nii siis nii

You are Judy Garland!


Which Female, Historic Beauty are you?
brought to you by Quizilla

Siin ma jälle olen (kuigi mul ei ole millestki kirjutada)

Väike filoloogitsemine aitab ikka hädast välja. Kunagi see sama teema juba oli, nüüd siis veidi laiendatud kujul (tõlge ei pärine minu sulest, aga lausa karjuvad vead pidin küll ära parandama, muidu poleks süda rahule jäänud).

Esimene harjutus, algajatele.

Kolm nõida vahivad kolme Swatchi kella. Milline nõid vahib millist kella?

Ja nüüd inglise keeles:

Three witches watch three Swatch watches. Which witch watches which Swatch watch?

Teine harjutus, inglise keel edasijõudnutele:

Kolm transvestiidist nõida vahivad kolme nuppu Swatchi kellal. Milline transvestiidist nõid vahib millist nuppu?

Ja nüüd inglise keeles:

Three switched witches watch three Swatch watch switches. Which switched witch watches which Swatch watch switch?

Kolmas ja viimane harjutus, täielikele proffidele:

Kolm Šveitsi transvestiidist nõida, kes soovivad ennast ümber lõigata, vahivad kolme nuppu Swatchi kellal. Milline ümberlõikust ootav Šveitsi transvestiidist nõid tahab vahtida millist nuppu?

Ja nüüd see kõik inglise keeles:

Three Swiss witch-bitches, which wish to be switched Swiss witch-bitches, watch three Swiss Swatch watch switches. Which Swiss witch-bitch, which wishes to be a switched Swiss witch-bitch, wishes to watch which Swiss Swatch watch switch?

Kas üldse saab tekkida kahtlust, kumb keel kõlab ilusamini?

Nõiad on inglise keelesõlmumisharjutustes üldse populaarsed tegelased:

Two Witches

There was a witch.
The witch had an itch.
The itch was so itchy
It gave her a twitch.

Another witch
Liked the twitch
So she started twitching
Though she had no itch.

Now both of them twitch
So it's hard to tell which
Witch has the itch and
Which witch has the twitch.

Foneetikas esines mul probleeme L-tähega (no mida veel, eksole?). Peale sellist keelevõimlemist esineb mul probleeme kõigi häälikutega, mis esinevad witch'iga sarnanevates sõnades. Nii et täiega asja ette läks see värk siin täna.

Puder ja kapsad

Amadeus tahab olla suur kukk. Aga Amadeus ei ole veel lugemist selgeks saanud. Anekdoot jäi nina pidi kapiuste vahele, lausa kaks korda järjest. Jäi kapiuste vahele aastal 1989 ja jäi kapiuste vahele täpselt sama moodi aastal 2005. See on umbes sama, et vaatad ühte filmi juba kolmandat korda, aga ikka saab su lemmiktegelane surma... Seekord vaatasin Leopoldi. Leopoldis ei saada surma.

Käisin hambaarstil. JÄLLE. Ei läinud nii kehvasti kui siis, seekord piirdusime kõigest kahe röntgenipildiga. Esimene pilt oli defektiga. Ma võiksin varsti avada eraldi blogi "HambaHarstimine". Aga huvitav seda lugeda küll poleks.
Telefon. Arst. Kass.
Hambaarst vol. n+1
Hambaarst vol. n+2
Hambaarst vol. n+x
See teema muutub juba tõsiselt tüütavaks...
Täna oli halb päev...
See nimekiri on pigem mu enda jaoks, kusjuures ma tean, et mõnda korda ma ei ole siin üldse maininud. Õnneks.

Miks Bryan, miks??? Pammyga!?! Aga prantsuskeelne Bryan on sellegipoolest ilus. Spirit: L'etalon des Plaines.

Hingedepäeval surnuaias lisaks küünalde süütamisele plaanis olnud lehtede koristamine jäi ära lume tõttu. Seal oli ikka väga palju lund. Aga see oli juba mitu päeva tagasi. Meil oli ka aias üsna lumine (enam ei ole), aga Tartus polnud samal ajal lumest jälgegi. Esimene Eesti ja teine Eesti. Lumega Eesti ja lumeta Eesti.

Silmad krõlli!

Loe mustad täpid kokku!

Me ei ole nomraalsed inimesed (vähemalt osa meist vahetevahel ei ole)...

Veel mõndagi tõlkimisest.
p. g. says: ja mida peale miitmise ja griitimise veel lennujaamas teha saab: • Dedicated airport pick-up
arabella says: pühendunud lennuväljakorje
p. g. says: või -lantimine ehk?
p. g. says: korporatiivkliendikorilus
arabella says: lennuväljalande
* * *
p. g. says: heh...pealkirjax paneme 'keelemõrv soovitab'
arabella says: keelemõrvurite eriväljaanne, delux edition
p. g. says: kes ei telli, saab saakpakku!
p. g. says: uudissõimu sõnavalik: ai sina tüse uss! (elust võetud)
p. g. says: no mida mulli Social planning and management --- grr 8o ma ütlen...'viisaastakute haldamine' olex mudugi paras neile niuxe jura koostamise eest...hmm...ja 'social diseases' on silveti kohaselt 'suguhaigused'...ühesõnaga aina põnevamaks läeb :S
* * *
p. g. says: At the installation stage it is necessary to make sure that the table does not overturn. tõlge : Paigaldamisjärgus tuleb jälgida, et seade ei kukuks kummuli....ega satuks selili...ega lapiti lauale
arabella says: lapiti lauale on kena :)
p. g. says: jaah...ma siin kaalungi, mis neist olex parim variant oma toru-teadlikkuse demonstreerimiseks 8-
arabella says: ega lajataks ristseliti :P
p. g. says: hmmm...aga alliteratsioon...rajataks ristseliti?

Eelnevaga täiesti mitteseotud, aga ka elust enesest:

Kui sa lähed pööningule eesti keele õpikut otsima ja selle tegevuse juures jalga pidi läbi pööningupõranda tuppa astud, siis kindlustus ei taha seda auku kohe mitte oma kulu ja kirjadega ära parandada, kuna su lepingus ei ole punkti, mis ütleks, et kaetud on ka pööningult eesti keele õpiku otsimise tagajärjel tekkivad võimalikud kulud :s

(Ülal kirjeldatu ei juhtunud minuga)

Kui sa trükid Google'i pildiotsingusse sisse sõnad 'wallpaper' ja 'november', siis vastuseks saad muuhulgas pildi, mis kujutab akna all seisvat eriti tigeda näoga Snape'i ja kuhu on kirjutatud "Merry Christmas... I hope!"

(Ülal kirjeldatu juhtus minuga)

Naised on nii imelised, harrastades odaviset

Tänu Ugala teatri meililistis olemisele saabus ootamatult hetk tagasi minu juurde selgus selles osas, mida tähendab ühe mu klassiõe msn-i nime taga juba paar päeva ilutsenud lause "Naised on nii imelised, harrastades odaviset." Rohkem ma midagi öelda ei tahtnudki.

Päkapikkude töökoda

Eile oli see tore päev, kui ma käisin Abakhani kesklaos. Väljast oli täiesti mitte midagi ütlev angaar, sees aga oli täielik päkapikkude töökoda. Palju ringi sebivaid inimesi ja laeni ulatuvad riiulid kangaste all lookas. Loomulikult ei leidnud ma sealt seda riiet, mida mul vaja oli... Tüüpiline. Mööbliriide ma lõpuks siiski sain - Abakhani poest. Miks teha asju lihtsalt, kui saab ka keeruliselt?

Täna tegingi eelsoojenduseks väikese näpuharjutuse ja tõmbasin riide ümber ühele vanale pesukastile. Täitsa ilus lilleline sai. Eks homme ole näha, kas mu näpud peale seda klammerdamist liiguvad ka. Kui ma homme midagi siia ei kirjuta, siis ei liigu. Mõne aja pärast toimuvad siis loodetavasti mööbliriietamistalgud :)

Olin täna hommikul nii edumeelne, et isegi kirjutasin natuke oma tööd. Endal on kohe hea tunne. Kui ma suudaks ennast igal hommikul kokku võtta, siis oleks elu ilus :) Ma tahan, et elu oleks ilus, nii et ju ma siis suudan ennast kokku võtta!

Päeva keeleharjutus seekord psychobunnylt: ÜLEKÜLLUS MIND KÜLL ÜLDSE EI ÜLLATA. Millal tulevad harjutused teiste toredate täpitähtede kohta?