Sitting in bed in my pyjamas (under a comforter and a fleece blanket)

It's cold. I mean it's cold in our flat, it's still not so bad outside, except the nasty wind that started blowing somewhere in the afternoon. I hate central heating. Especially in autumn when the heating hasn't been switched on yet, but it's beginning to get cold outside and in spring, when it has been switched off already, but it's not that warm outside yet. It makes me want to move to a house with a nice wood stove. Or rather, stay at home-home, in the house with a nice wood stove. I didn't want to come here tonight at all.

I've managed to temporarily lose an incredibly stupid number of things during the past few weeks. Luckily I've found them all after a shorter or longer period of time. I lost my lunch-box and spent some time looking for it at three different places (kilometres apart). Actually my lunch box was just sitting there, on my desk, half a metre away, and I found it, when I closed the lid of my laptop. I lost my gloves. Twice. I found them in the pocket of my other jacket, safely tucked away among all the chestnuts. I hadn't worn that jacket this autumn yet. Then I found them on the table in the cloakroom. Someone had put them there. I lost my planner. Again twice. I had left it on the teacher's desk in one of the classrooms I use (on the fourth floor, obviously). There was nothing more on the desk, meaning that I just left it lying there. The second time I found it from another classroom. I lost my folder. After I had organised a slightly panicky search operation I found it on the window-sill behind the curtain. I never put my folder there. This list could go on and on.

We spent half of today trying to find where to plant the bush I got for my cousin's wedding anniversary. There just weren't any places good enough. Our garden is obviously too small.

I had a major mix up of the words "hang up" and "hung up". I suspect I've got the past tense on the word sheet. But there's no way of checking at this very moment. Not good. Stupid-stupid.

I've edited this post at least three times because each time I re-read it I found a grammar mistake. I'd better stop, watch an episode of Leverage and get some sleep.

Have a nice week you all!

Tänane suguvõsa uurimise kursuse esimene kokkusaamine läks minul vähemalt selle nahka, et ma avastasin keset loengut, et Mika läheb järgmisel aastal tuurile. Tol hetkel oli see palju olulisem uudis kui aastasadade jooksul toimuv kõugukadu. Tagasi maa peale tulles, õige suure tõenäosusega suudan ma kiusatusele vastu panna ja ei hakka Mika pärast mööda Euroopat ringi tuhisema. Või õigemini võtan lõpliku otsuse vastu siis, kui selgub, kas mu talvisest plaanist saab asja või mitte.

Õnne 13 on ko.hu.ta.valt koomiline :D Eriti eelmine osa :D Aga tänase osa kaalus üles habemes ja munasoenguga Priit. Jappsiduuu.

I think I'd like to see it

A bit of Muse and other stories

In addition to this I've been listening to FOB and P!AD lately. Not to mention MIKA, his new album is brilliant!

I'm going to a birthday party at 9 tomorrow. And by 9 I mean 9 a.m. Don't ask :p

Today I found out that to get a package from the downtown post office you first have to call and tell them you want to get your package from the downtown post office and then they send it there by the next day. Otherwise you'd have to go and get it at the central post office or whatever that place is called, which is like on the other side of the town! Stupid system!

Ah ja see ka veel, et teisipäeval veetigi mind lodjaga Emajõele sõitma ja ämblikest loengut kuulama. Ämblikest! Aga pimedas mööda Emajõge sõita oli täiesti superlahe ja lodjamehed olid ka ülinunnud :p Uus sild on valgustatult tunduvalt ilusam kui päeval. Tõenäoliselt tahab ta lihtsalt natuke harjumist ja ta hakkab mulle tasapisi rohkem meeldima.

Esimese pildi pealt, mida ma täna hommikul Postimees online'i lahti tehes näen, vaatab vastu ei keegi muu kui Priit isiklikult. Sagris ja habemega. Uudis ütleb, et Priit hakkab Kelgukoertes uut uurijat mängima. Ja tegelaskuju nimeks saab uurija Pulk :D :D :D

About last night's post, part of me would actually like to delete it. Today I'm fine :) I just have to pay more attention so that yesterdays won't start to happen again.

Mulle tundub, et ma sain kõik oma tööplaanid valmis ja saan nad homme ära saata. Lõpuks ometi. Yay!

Mu kurk peaaegu ei olegi enam valus. Eriti abistav oli perearsti soovitus - ärge paar järgmist päeva väga rabelege. Ma siis väga rahulikul väljapeetud sammul tatsasin täna hommikul kell pool kaheksa kodust polikliinikusse, andsin vereproovi ära ja tatsasin sama rahulikul väljapeetud sammul polikliinikust tööle. Ning ei läinud täna ujuma. Hoopis tööplaane tegin. Kaks ja pool tükki. Ja siis tegin jupp aega mittemidagi. 

Ja täna ajasid kõik mittenaljakad asjad naerma. Ka üsna lollid naljad. Elevus. Oli siis jälle üks sedasorti päev.

Nope, I don't have anything to say besides that life's a bitch because I've managed to turn it into a bitch in my head. Not saying why. I'm just so tired. It took me two hours to fall asleep last night. And another two to start getting up, which makes about 4 hours of uninterrupted sleep. And for reasons that have nothing to do with me I can't go to sleep right now. I can feel a headache approaching.

So, we're just gonna find ... the devil

Naah, I won't bother you with blahblahblah. SPN's back again :)

Mängurid EDIT: Lisasin kaks ülihalva kvaliteediga pilti suurepärasest orkestrist

Käisime täna teatris Mängureid vaatamas (Eesti Nuku-ja Noorsooteater). Oli vägagi pentsik kogemus, suu ununes igatahes pidevalt üllatusest lahti. Juba enne etendust istus üks mees fuajees ja mängis Gogoli vahakujuga kaarte. Siis ronis üks tugevalt mukitud tädi redelile ja kukkus ülitugeva vene aktsendiga seletama, et tema on venelane, aga mõtles, et õpib selle eesti keele pähe. Ja nüüd on tema siin Tartu sees ja räägib meile, et Gogol oli ju meie oma Koidula tädipoeg (või mingi lehma lellepoeg). Ja sellepärast ongi nüüd see Gogol siin vaha sees. Lisaks oli väljas näitus Gogoliga seotud asjadest a la suur valge linane särk, mis kuulus kunagi Gogoli naabrile ja mida Gogol riivamisi puudutanud olevat ja taldrikutäis suppi, mis tehtud Gogoli teostest leitud retsepti järgi ja mis pärit Ferdinand Veike erakogust. Mängurite tükk ise oli visuaalselt ehk üks huvitavamaid, mida ma üldse näinud olen, sest mida kõike saab teha erinevate nukkudega?!? vau. Ja ega ma just liiga tihti nukuteatrisse ei satu ka ju. Igatahes olid osad asjad laval mu jaoks ikka paras silmamoondus. Nii pea, kui vaheaeg algas, hakkasid kuskilt kostma Don't Worry, Be Happy helid. Kostus nagu puhkpilliorkester. Tuli välja, et oligi puhkpilliorkester, kes väga rõõmsalt Vanemuise väikese maja tillukeses fuajees mängis. Nad kõik pidid olema VÄGA head pillimehed, sest nad oskasid mängida VÄGA kõvasti ja VÄGA valesti, nii et kõrvadel hakkas lausa valus. Ja mängisid nad kõike, Mozarti vaheldumisi mitmesuguste niisama tiluliludega. Seljas olid neil ebamäärased valged hõlstid, kitsad alt tugevalt laienevad sätendava külgtriibuga mustad püksid, peas väga pikajuukselised mustad või heledad parukad ja ees väga tumedad päikeseprillid. Ja nad nautisid iga hetke. Ma ütleksin, et mina nautisin ka iga hetke.

Woahahaaa!

Just meenus :D Pidin täna Humana ja Hoti läheduses natuke aega parajaks tegema ja astusin üle maeiteakuiilmatupikaaja Hoti sisse. Suhteliselt lage oli seal ja lõpuks sortisin riiete vaatamise asemel hoopis seda kasti, kus olid sees plaadid, mõned kaheldava väärtusega kunstiteosed ja raamatud, üsnagi mitmes erinevas keeles. Ühe raamatu peal oli rida nuge, mina vaatan siis pealkirja ja loen aga rõõmsalt: SLUT. ?!? Teen raamatu lahti, vaatan sisse, raamatus on toiduretseptid, aga jutt pole üldse mitte ingliskeelne vaid pigem mingis tundmatus keeles. Loen siis uuesti kaanelt pealkirja - SULT :p

Nananananananaaaaaaa, nananananananaaaaaaa, mul on see reede vaba, nananananananaaaaaaa! :p

See viimane rõõmuhõise polnud nüüd küll kuidagi eelneva olulise jutuga seotud :p

Kas ma olen ikka öelnud, kui hirmus palju ma selle nädala ilma armastan? No nüüd just ütlesin. Perfektne septembri algus, mõnusalt soe, aga mitte liiga palav. Sinine taevas ja särav päike. Selline raekoja platsil välikohvikus istumise ilm. Lasin Klickis pilte paberile teha, sain just täna igavese pataka kätte, istusin siis Pierres päikese käes, sõin jäätist ja sortisin pilte. Üllatavalt kenad pildid on muideks :p Tartu kesklinn oli rahvast igatahes täis ja enamus inimesi mu ümber rääkis inglise keeles. See oli juba natuke liiga kummaline. Kohvikud olid välismaalasi täis ja ülikooli tänavat ummistavatest seltskondadest vähemalt pooled rääkisid kah mitte eesti keeli, pluss siis veel see mees, kes autole nõjatus ja kõva häälega üle terve tänava inglise keeles telefoniga rääkis. Lisaks nägin vähemalt nelja erinevat turistide gruppi (ei, see ei olnud üks ja sama ringiratast käiv grupp). Küll neil on vedanud, et nad otsustasid siia just siis tulla, kui ka meil ilusad ilmad käes on ja iga jumala päev alla ei kalla (vahest ehk ainult üle päeviti). Ja peahoones käisin, igaks juhuks. Nostalgia oli. Peahoonet ma igatsen küll taga. Õnneks sealt välja ei aeta, kui tekib vastupandamatu soov seal natuke hängida.

I know the pic is tiny, but it's one of the funniest things I've seen in months.

I know I'm weird.

But it's as funny as the epic HP puppet version (with the naked Dumbledore) or Winnie Pooh's first cartoon by SoyuzMultfilm in 1969, particularly the place where he was walking along the forest path in a very determined (shall I say aggressive?) way, reciting a poem

Если я чешу в затылке -
Не беда!
В голове моей опилки,
Да, да, да.
Но хотя там и оплики,
Но кричалки и вопилки,
Но кричалки и вопилки,
А также:
Шумелки, пыхтелки и сопелки,-
Сочинию я неплохо иногда.
Да!!!!
Хорошо живет на свете
Винии-Пух!
Оттово поет он эти
Песни вслух!
И не важно, чем он занят,
Если он худеть не станет,
А ведь он худеть не станет,
Если конечно...
Вовремя подкрепиться...
Да!!!!

Трум-пурум-пурум-пумпумпум!..

Ready Steady Go

SPN S5 premier the day after tomorrow

There's sth creepy about the song - it's perfect.

I Solemnly Swear I'm Up To No Good

I should be doing tens and tens of more useful things than writing crap. But none of those tens and tens of more useful things is as exciting as writing crap.

I can't believe I managed NOT to go and and see HP6! Now I have to wait till it's out on DVD.

I should be sleeping, but I'm afraid to go to bed and switch off the light because I might not fall asleep within 15 minutes or within 32 minutes or within 75 minutes or withing 99 minutes. Last night it took approximately two hours. Or I might fall asleep, but wake up at 2:47, 3:21, 4:01, 4:48, 5:31, 6:10, 6:19, 6:27, 6:36, 6:41, 6:43, 6:48 and so on, you get the point. By 6:51 I might be so tired of checking the time that I'd just get up and feel dizzy all day long.

My alarm goes off at 7:47 tomorrow morning.

The Web Genius

THIS is just unbelievable. Have you ever played Who Am I? Well, this is Who Am I Thinking Of and it's not you who has to do the guessing. It's an online genie. And that genie is mighty smart. We tried to outsmart him for at least two hours yesterday. He guessed Bryan Adams, Dean Winchester, Nu Pogodi, Anne Veski, Renars Kaupers, my mother, Kelly Taylor, Erki Nool, Andrus Veerpalu, Quentin Tarantino, Kerli Kõiv and many many others without any problems. He did have some problems with guessing Elle Kull (he gave up) and Kalevipoeg (his answer was Väinämöinen) and for some reason he also got Jared Padalecki and Jason Orange wrong. But we forgave him. So, if you decide to try, let me know who he didn't guess :)

EDIT: He doesn't know Klaabu.

EDIT EDIT: He knows Gary Barlow and Hayden Christensen :)

Mind juba kergelt väsitab see suurepärane tohuvapohu, mille tekitab ühe pliidi ladumine. Mitte midagi ei leia üles ja pool kööki on telliseid täis. Lisaks passib see pisikest musta põrsast meenutav praeahi kah endiselt keset elutuba, kuhu ta poest tulles kiiruga maha sai laaditud, sest üks korralik malmpraeahi kaalub umbes sama palju kui üks korralik raamatukapp (koos raamatutega, ja küll mina juba tean, kui palju üks raamatukapp kaalub) ja ma otsustasin, et mina seda liigutada ei ürita. Lisaks istub pidevalt ja enda arvates piisavalt kombekalt segukasti kõrval üks iseteadlik Ronja, kes tõenäoliselt kujutab ette, et tema käpakeste külge kogu see sodi üldsegi mitte ei hakka ja täiesti normaalne on köögist otsejoones tuppa patseerida, oma tavapärane koht diivanil sisse võtta, ennast perfektsesse kerra kerida, nina saba alla ära peita ja päev rahulikult õhtusse saata. Ja nii päevast päeva.

Go and see Inglourious Basterds, it's phenomenally different. And an absolutely superb movie.

It's SO warm outside tonight. Darkish warmth enveloping you, making everything a bit surreal as you can't think about anything besides the extraordinariness of the warmth (and Tarantino's movie). And you go home and you like the city a bit more than you should, as in the twilight, the sky still purplish and pink in the distance, everything becomes slightly unreal. You walk on the other side of the street because you never do that and it makes all the difference. Someone is walking on the roadway, keys clattering in her bag. Someone is riding a bike. There's laughter in a garden you walk past. A lot of windows are ajar, almost noone has drawn their curtains yet. A choir of male voices is singing in Latin in their fraternity house, all windows wide open. The sound of your heels on the pavement. A gust of warm wind blowing some yellow leaves along the street. Hanging off from an old fence, a piece of paper with the description of a missing cat. The smells that you usually don't notice, but which become more distinct in the slightly damp air. The smell of fresh firewood. The smell of the end of summer. The warmth. It's so painfully sad that it becomes absolutely perfect.

Laupäev rabas