Kas ma olen ikka öelnud, kui hirmus palju ma selle nädala ilma armastan? No nüüd just ütlesin. Perfektne septembri algus, mõnusalt soe, aga mitte liiga palav. Sinine taevas ja särav päike. Selline raekoja platsil välikohvikus istumise ilm. Lasin Klickis pilte paberile teha, sain just täna igavese pataka kätte, istusin siis Pierres päikese käes, sõin jäätist ja sortisin pilte. Üllatavalt kenad pildid on muideks :p Tartu kesklinn oli rahvast igatahes täis ja enamus inimesi mu ümber rääkis inglise keeles. See oli juba natuke liiga kummaline. Kohvikud olid välismaalasi täis ja ülikooli tänavat ummistavatest seltskondadest vähemalt pooled rääkisid kah mitte eesti keeli, pluss siis veel see mees, kes autole nõjatus ja kõva häälega üle terve tänava inglise keeles telefoniga rääkis. Lisaks nägin vähemalt nelja erinevat turistide gruppi (ei, see ei olnud üks ja sama ringiratast käiv grupp). Küll neil on vedanud, et nad otsustasid siia just siis tulla, kui ka meil ilusad ilmad käes on ja iga jumala päev alla ei kalla (vahest ehk ainult üle päeviti). Ja peahoones käisin, igaks juhuks. Nostalgia oli. Peahoonet ma igatsen küll taga. Õnneks sealt välja ei aeta, kui tekib vastupandamatu soov seal natuke hängida.