*Kojameeste all mõtlen ma luudadega lihast ja luust inimesi mitte tuuleklaasi ees vehklevaid jubinaid.
Vaja on kojamehi selleks, et kõnniteedelt lehed ära kratsida, sest märjad lehed asfaldil võivad päris libedaks osutuda, eriti, kui enamus kõnniteest on puhas ja siis tuleb koristamata jupp ja sa pole harjunud varvastega teest kinni hoidma ning astud aga sama uljalt edasi. Ühesõnaga oleksin ma täna korduvalt selili käinud. Mis minu puhul on muidugi täiesti normaalne, sest see poleks mitte esimene kord, kus ma külje juba enne jää tulekut maha panen. Profülaktika mõttes või nii. Peaaegu kõhuli käimine nägi välja umbes sedasi, et ma vehkisin käte ja jalgadega ning mu eriti väljapeetud käitumisega konservatiivsele Inglismaalt toodud loksule vihmavarjule selline äkiline teguviis eriti meeltmööda ei olnud, niisiis otsustas ta tagurpidi minna. Finito.
Aga muidu käisime Pierre's kuuma šokolaadi joomas. Ja see oli väga armas.
2 comments:
Jaa, need märjad ligased lehed on sama ohtlik kui kiilasjää. Oleksin teisipäeval võinud seetõttu kõhu maha panna.
Jumal tänatud, et keegi minust aru saab :p
Post a Comment