Täna hommikul oli nii lahe udu. Jõe ääres rohtu söövast naabrite vasikast oli näha ainult ebamääraselt lapiline kogu. Aga õues oli soe ja rongi peale oli ka mõnus minna. Mõtlesin siin, et on olemas kahte tüüpi vedurijuhte:

Tüüp üks pöördub reisijate poole lühikeste ja löövate sõnavõttudega. Enne iga peatust on kuulda umbes midagi sarnast: raginmühinsahin-shskttklmnnt-kolinmühinragin, kusjuures "shskttklmnnt" käib ühtlaselt kõigi peatuste kohta.
Tüüp kaks pöördub reisijate poole pikkade ja lohisevate sõnavõttudega. Ta ütleb enne iga peatust, mis peatus tuleb (näiteks Tapa) ja peale iga peatust, mis peatus järgmisena tuleb (näiteks Tamsalu). Ta ütleb, kus asuvad rongis prügikastid ja tualettruumid, millistest ustest on parem väljuda kõrgele ja millistest madalale perroonile. Ta vabandab, kui rong paar minutit tehnilistel põhjustel hiljaks jääb ja soovib Tartus reisijatele head päeva.

Staažika reisijana võin öelda, et vedurijuhtide hulgas on vaieldamatus ülekaalus tüüp üks. Täna hommikul oli tüübi kaks päev :) Lootuses aga jälle sattuda sõitma tüübi kaks juhitud rongi, eelistan ma järjekindlalt seda rööbastel liiklusvahendit igasugustele bussidele ka olukorras, kus 99% kehtib ütlus "seal, kus lõpeb mõistus, algab Eesti raudtee".

Ma ei olnud juba kaks nädalat Tartus käinud. Otsisin kingitust, nii et päevakorral oli väike pooding (vrd shoping). Kolm peamist tähelepanekut:

*Uut õudsaltjubedaltjõledat kaubamaja ei avatudki septembris.
*Seal kohas kaubahallis, kus veel õige natuke aega tagasi oli Ilvese esinduskauplus oli nüüd hoopis teine pood.
*Seal kohas kaubahallis, kus veel õige natuke aega tagasi oli üks jalanõude pood (ei mäleta milline) oli nüüd Tiimari.

Tahtsin eelmainitud jalatsikauplusest omale uued toasussid osta. Marssisin aga hooga sisse, ise süvenenult selle üle juureldes, kuhu Ilves kadus ja leidsin ennast, pauhhh, keset Tiimarit. Nomraalne. Ostsin siis sussid Tiimarist :D Ootan pakkumisi teemal, kui kaua need vastu võiksid pidada. Minu pakkumine on selle nädala lõpuni ;) Tiimarisse on juba jõudnud tore Ameerikamaine püha Halloween. Igasuguse nahkhiirenduse, nõianduse, ämblikunduse ja muu eriti koleda kommertsstufi kõrval müüdi ka Jack-o'-lanterna kujulisi plekist topsikuid, kuhu sisse saab küünla toppida. See selleks. Aga kogemata lugesin ma selle küünlaasjanduse kasutamisõpetust ja oleksin kõige parema meelega koos selle kasutamisõpetusega sealt poest ka lahkunud, kuid ma kartsin, et müüjad ei taha mulle seda paberilehte ilma selle plekikolakata eriti kaasa anda. Nimelt võis kasutamisõpetuselt lugeda midagi umbes säärast: "Küünalt ei saa panna süttivale alusele ja küünlaleegi kohale ei saa panna süttivaid esemeid". Ei no tõepoolest, kes see nii saamatu on, et selliste asjadega hakkama ei saa??? Viimases lauses oli veel üks eriti räige rektsiooniviga kah.

Kusjuures ma käisin Tiimaris vahetult enne oma armsat tähenärimise seminari. Täna närisime tähte ainult natuke, aga et kõht ikka täis saaks, siis närisime ka numbrit ja punkti ja sidekriipsu, nii et vähe polnud (ehk siis numbrid tekstis ja lühendid tekstis). Weeeeeeeeeeeee!!! ütleks ma selle peale.

Väike läbinäritud näpuharjutus ehk paranda vead (näited elust enesest):
1) Pühavaimu kirik, mille põhikuju on püsinud XVI-ndast sajandist muutumatuna koosneb 2-löövilisest ja 5-võlvilisest pikkihoonest, koori ruumist ja lääne-viilul kõrguvast 8-tahulisest tornist.
2) Riigikogu tegi Parkimisseaduses muudatusi §-i 7 lg.-s 2 ning §-i 10 p.-des 1, 2 ja 4.

Ma olen unustanud need vähesedki eesti keele reeglid, mida ma kunagi pole osanud.

Päeva sõna on SUMMUTI. Ma tõsimeeli arvasin varem, et see sõna on tegelikult hoopis sumbuti...