Viimasel ajal olen lugenud paari arutlust teemal, et vanad blogijad lõpetavad ja uusi ning häid ei tule peale. Sellel teemal ei kavatse ma hetkel peatuda, aga natuke tahaks blogimisest kirjutada küll. Veidi teise nurga alt. Nimelt leidsin ühest blogist nimekirja asjadest, mida igal blogijal tuleks vältida. Minu arvates on see üks kaunikesti imelik nimekiri, kui päris aus olla. Tekkis tahtmine teada saada, kust selline nimekiri pärit on, sest ka seal, kust ma seda lugesin, viidati kellelegi teisele. Jõudsin välja sellise kirjutise juurde, mis kannab pretensioonitut pealkirja Weblog Usability: The Top Ten Design Mistakes. Ma eeldan, et see on algallikas.
10 välja toodud viga olid siis järgmised (paksus kirjas on tekstist meelevaldselt eemaldatud tsitaadid, millele saab loomulikult mitmeid tähendusi külge pookida ja harilikus kirjas minu kommentaarid, kusjuures neid viimaseid ei tasuks ka päris puhta kullana võtta):
1. No Author Biographies
Miski ütleb mulle, et sõnad 'female' ja 'pisces' ei kata kogu mu elulugu :s Samas ei tunne ma ka olulist vajadust siia enda kohta rohkem kirja panna. Anonymous writings have less credence than something that's signed. Eks ta vist nii tõesti on ka, aga ma ausõna ei ole eriti õnnetu, kui sa mind alati ei usu ;)
2. No Author Photo
Olen selle lisamise üle isegi natuke mõelnud. Aga ainult natuke. A huge percentage of the human brain is dedicated to remembering and recognizing faces. For many, faces work better than names. For me they don't. I'm terrible with remembering faces. Well, I'm terrbile with remembering names too :s Pealegi, kui siin oleks minu pilt, siis oleks see nagunii töödeldud kujul ja ei mahuks endiselt punktis kaks kirjeldatu alla, nii et lõpptulemus ikka sama :p
3. Nondescript Posting Titles
Avoid cute or humorous headlines that make no sense out of context. Thank you very much!!! By the way, the title of this post does tell you at least something about what I'm going to say here. Or doesn't it? Minu jaoks on kolm võimalust: pealkiri, mis ütleb midagi sisu kohta, pealkiri, mis ei ütle midagi sisu kohta ja pealkirja polegi. Ja mulle meeldib nende kolme võimaluse vahel valida, pidevalt.
Sample good headlines:
Ice cream trucks as church marketing
This last headline works on a church-related blog. If you're writing an ice cream industry blog, start the headline with the word "church" because it's the information-carrying word within a context of all ice cream, all the time. Lovely tips :) And definitely true, but still... In my vision a blog is something you can play with, not an article. An ice cream industry blog would be great though, why on earth I didn't think of it myself!?! In browsing weblog headline listings to extract these examples, I noticed several headlines in ALL CAPS. That's always bad. Reading speed is reduced by 10% and users are put off by the appearance of shouting. Fair enough. No caps, no shouting ;) I changed the headline of this post to ALL CAPS.
4. Links Don't Say Where They Go
Many weblog authors seem to think it's cool to write link anchors like: "there's more here and here." Guilty as can be... Kui nagunii ei huvita, siis ära klõpsa! Kesse käsib?
5. Classic Hits are Buried
Hopefully, you'll write some pieces with lasting value for readers outside your fan base. Don't relegate such classics to the archives, where people can only find something if they know you posted it, say, in May 2003. Highlight a few evergreens in your navigation system and link directly to them. I just looove this one :))) Hopefully, all my classics are buried very deep. It's a pot of gold waiting for you at the other end of the rainbow :p Tegelikult oleks see mu meelest piisavalt tobe, kui ma hakkaksin mingeid endale rohkem meeldinud postitusi eraldi esile tõstma. See poleks üldse minulik... Kuigi ma kunagi arvasin, et ka blogimine pole üldse minulik. Tuleb jälle oma sõnu süüa. Whatever...
6. The Calendar is the Only Navigation
A timeline is rarely the best information architecture, yet it's the default way to navigate weblogs. Categories must be sufficiently detailed to lead users to a thoroughly winnowed list of postings. No ma kardan, et mul tuleks neid kategooriaid umbes sama palju kui postitusi. Aga tegelt on see suhteliselt asjalik nõuanne. P.S. Säänne verb nagu 'to winnow' tõesti eksisteerib, Longman ütleb, et 'to blow the chaff (=outer part) away from grain'. Vott.
7. Irregular Publishing Frequency
Pick a publication schedule and stick to it. Juba sõnapaar publication schedule toob silme ette miskit kohustuslikku. Certainly, you shouldn't post when you have nothing to say. Polluting cyberspace with excess information is a sin. I've sinned :((( Pealegi, kas märkad vastuolu? Kui ma olen paika pannud, et kirjutan midagi igal esmaspäeval, teisipäeval, neljapäeval ja pühapäeval, siis kes garanteerib, et mul just esmaspäeval, teisipäeval, neljapäeval ja pühapäeval midagi ka öelda on?
8. Mixing Topics
Busy people might visit a blog to read an entry about a topic that interests them. The only people who read everything are those with too much time on their hands (a low-value demographic). ??? I sense some definite over-simplification here. Besides, noone can possibly read absolutely everything!
9. Forgetting That You Write for Your Future Boss
Selle peale unustasin ma lausa suu ammuli. I can't forget something I've never ever thought worthwhile remembering and/or thought about in the first place. Whenever you post anything to the Internet -- whether on a weblog, in a discussion group, or even in an email -- think about how it will look to a hiring manager in ten years. I'd probably go crazy in no time if I thought about that every time I post! Üks hea põhjus jääda natuke anonüümsemaks :p Once stuff's out, it's archived, cached, and indexed in many services that you might never be aware of. I admit it, that's somewhat spooky. Think twice before posting. If you don't want your future boss to read it, don't post. Sometimes I think thrice before posting, but my future boss is a way behind the very last person I think about when I can't decide whether to push the button that says 'publish' or not to push. And I do have some unpublished posts :s
10. Having a Domain Name Owned by a Weblog Service
Having a weblog address ending in blogspot.com, typepad.com, etc. will soon be the equivalent of having an @aol.com email address or a Geocities website: the mark of a naïve beginner who shouldn't be taken too seriously. I bear the mark of a naïve beginner who shouldn't be taken too seriously. Kill me for that if you must!
Nagu näha ei taha ma kohe mitte sinu kui lugeja elu lihtsamaks teha. Teen täpselt nii, nagu pähe tuleb. Pealegi ei ole see üldse selge, et ma just sinu jaoks kirjutan, sama palju ikka enda jaoks ja kui ma hakkaksin siin mingeid erilisi reegleid järgima, täpselt sisu seletavaid pealkirju treima ja ma ei tea mida kõik veel tegema, siis muutub see kõik ju pigem tööks juba! Aga ma võtaks seda parema meelega kui lõbu :)
Lõpetuseks tuleks veel mainida, et some weblogs are really just private diaries intended only for a handful of family members and close friends. Usability guidelines generally don't apply to such sites, because the readers' prior knowledge and motivation are incomparably greater than those of third-party users. When you want to reach new readers who aren't your mother, however, usability becomes important. irvikkala.blogspot.com on kahtlemata (published) private diary. Samas aga ma tean, et osa lugejaist ei kuulu mu perekonna ja lähedaste sõprade hulka. Nii et teoreetiliselt peaksin ma selle järgi siis ikkagi kasutatavusele tähelepanu pöörama! Rõhk sõnal teoreetiliselt ;)
Päeva sõna on (VILJA) TUULUTAMA :)
3 comments:
Minu arust absurdne jutt! Blogimine on iga inimese privaatasi ja igaüks las ise otsustab, kuidas ta seda teeb. :D
Noh, niivõrd kuivõrd siin privaatsusest juttu olla saab... Mingil määral on blog ikkagi avalik asi, aga eks see oleneb ka blogipidajast endast, kui palju ta oma ajapäevikule "reklaami" teeb.
Ma arvan, et lase edasi, nagu sinule meeldib. Igale oma.
No mina igatahes solvusin, et mind low-value demographicu tiitliga pärjati (kah üks ilus eesti sõna, mida häbiväärselt vähe kasutatakse). Ma loen apsaluutseltkõik läbi, mis sa kirjutad, ja kui liiga vähe lugeda on, siis kirjutan ise juurde. Samas aja ülekülluse üle ma küll ei kurda (mõtlesin just hääldusharjutuse välismaalastele - üleküllus mind küll üldse ei üllata) - damn those philologists.
So keep up the good work!
Muide, kas sa teadlikult paned kahte keelt vaheldumisi, või on sul Totally-Too-Much-English-Philology sündroom? Mina näiteks pean oma diplomitööd pidevalt peas eesti keelde tõlkima, sest ingliskeelsed väljendid lihtsalt kargavad enne pähe.
evule - minu arust ka jumalast absurdne jutt.
psychobunnyle - kes sind kiita jõuab, et kõik läbi loed :) Aga ma tean, kui põhjalik sa oled, nii et ma eriti üllatunud ei ole, aga meelitatud küll. Ja vastuseks su küsimusele - jah ma suhteliselt teadlikult panen kahte keelt vaheldumisi. Kui mõni mõte ingliskeelsena pähe kargab, siis saab ta siia sel kujul kirja ka - hoiame eesti keelt puhtana - ei sega kahte keelt ühte lausesse, vaid paneme erinevad keeled erinevatesse lausetesse :p Reeglid on teadupärast rikkumiseks, kusjuures tundub, et isegi enda kehtestatud reeglid. See ongi õigustuseks, et ma kakskeeltüheslauses põhimõtet rikun, isegi sellessinatses postituses.
Nüüd ma siis tean, millega sa seal vabal ajal (irw) tegeled, tõlgid ja kirjutad korraga! Parim on see, et ma just täna millegipärast mõtlesin, et issand jumal küll, kui ma ükskord kunagi kauges tulevikus oma tööga lõpule jõuan, pean ma seda ju eesti keeles kaitsma. Seda enam on põhjust venitamiseks :p
Post a Comment