Olen tubli :) Ehk vahel leian ka mina põhjust iseenda kiitmiseks ehk kesse muu ikka mind kiidab kui mitte mina ise

Käisin täna talgutel :) Need olid Tartu Vabatahtlike Keskuse, Eestimaa Looduse Fondi ja Looduskaitseühingu "Kotkas" ühised talgud Alam-Pedja looduskaitsealal asuval Kirna matkarajal. Ilm oli fantastiline, päike siras pilvitus taevas ja oli niiii soe. Oktoober! Väga väga väga väga positiivne päev. Ära sai parandatud üks vana sild, juurde tehtud üks uus sild ning välja veetud ja lõkkes ära põletatud hulga maha saetud võsa. Alam-Pedja on piltilus, eriti sügisel, kui kõik on värviline ja pole enam tüütuid putukaid. Looduskaitsealal on Pedja jõgi üritanud ennast võimalikult pikaks venitada võimalikult väikesel maa-alal. Ühesõnaga selline ülimalt käänuline Pedja seal välja näebki.

Sellise pildi juures ei ole ka midagi imestada, et oksalõkke juurest lõunasöögipaika minemiseks tuli jõge ületada. Kuigi köögitoimkond paistis üle luha täitsa hästi kätte ära vaid paarisaja meetri kaugusel, tähendanuks kuiva jalaga nende juurde jõudmine viie kilomeetrist rännakut lähima rippsillani ja tagasi. Tühja kõhuga pole sellised tunniajased rännakud just kõige parem idee. Niisiis läksime läbi jõe. Ma olen küll elu aeg kõik vähegi soojemad perioodid Pedjas sulberdades veetnud, aga oktoobrikuist vette minekut polnud siiamaani veel ette tulnud. Õnneks vesi eriti üle põlve ei olnud, aga jalad võttis ikka jalamaid krampi. Järjekordne uus ja mõnus avastus oli paljajalu langenud lehtedel käimine. Paljad jalad ja kuivad lehed ei lähe nagu eriti kokku, sürrr :))) Tagasi läksime korralikult mööda matkarada ehk siis viiekilomeetrise ringiga. Saaga "Mina ja rippsillad" järge ei saanud, sest Soomaaga võrreldes oli see sild ikka päris leebe ja usaldusväärne. Õhtuks nägid mu riided välja nagu eriti koledasse mudamülkasse kukkunud sookollil, jalad olid üle mõistuse väsinud ja varbad valutasid. Tegelikult võib selle lause ka vabalt olevikus öelda :) Vahe on ainult selles, et vahepeal olen jõudnud juba ujulas basseinis mulistada ja teha kiirvisiidi ühe sünnipäeva järelsünnipäevale. Tort oli päris hea, endiselt :p Kokkuvõttes olen ma selle laupäevaga ülimalt rahul ja ka pööraselt väsinud :) Nii et magama!

Sul aga soovitan soojalt minna Alam-Pedjat kaema, kui sa veel sinna jõudnud ei ole :) Või kuhugile talgutele :) Mõnus päev värskes õhus kuskil ilusas kohas on parem kui ükskõik milline muu (rahaline) tasu :) Käimas on ka vabatahtlike tunnustamiskampaania, mis saab piduliku lõpu detsembri alguses vabatahtlike nädalal. Selle aasta vabatahtlike nädala üleskutse on muideks "Vabatahtlikkus on võimalus - ka sinu jaoks!"