No Fear Destination Darkness

Täna neli aastat tagasi oli kurb päev. Kurb kolmapäeva hommik. Neli aastat tagasi oli liiga väikese vahega kaks liiga kurba kolmapäeva hommikut. Ühest suvisest kolmapäevahommikust alates hakkasid asjad viltu vedama ja kiskusid kiiva kohe mitmeid kuid järjest. Kuni järgmise suveni. Mõni asi ei saa enam kunagi korda. Imelikult eredalt mällu sööbinud hetked. Abitus. Aknakardinad. Hommikune telefonikõne. Sussid. Haiglad. Külastusajad. Suurendatud foto. Õhtune telefonikõne. Mustvalge foto. Pisarad. Prioriteedid loksusid paika.