Värvisin täna veranda aknaid. Alustuseks sain värviseks mina, siis trepp ja lõpuks läks värvi pisut organiseeritumal moel ka aknaraamidele. Hirmus palav oli, tamme all oli ainuke elatav koht, nagu tavaliselt selliste ilmadega. Peale viieteistminutilist päevitamist olin ma igatahes sunnitud otsemaid jõe äärde vantsima. Õnneks oli jõgi jahe nagu alati. Kehv on muidugi see, et isegi mina ei taha enam eriti ilma jalanõudeta vette minna (ja see on tõesti juba näitaja omaette), sest me ujumiskoht kasvab hirmuäratava kiirusega kinni. Ilmad on nii nigelad ja rahvast käib kahe kivi juures tunduvalt vähem kui vanasti (mis iseenesest on muidugi üsna tore), oleks hädasti vaja seal rohkem mulistada ja muda üles ajada. Vesi on nii kõrge, et kivi on vee all ja jalanõusid ei ole keset jõge enam kuhugile panna ka. Kroksid aga käituvad vees nagu kaks poid oleks jala otsa seotud, pool mu jõupingutustest kulub jalgade vee alla surumisele. Paat, millega enne otse keset jõge sõitsime ja siis sealt vette kargasime, naudib nüüd Peipsi avarusi, nii et ka temast pole suurt abi. Nii et oled igati teretulnud püha üritust läbi viima ja jõge mudavabaks tegema :p