Jälle on öö märkamatult kätte jõudnud (mitte küll veel väga hiline). Lisaks sellele, et mul nädalapäevad sassis on, olen suutnud ka öö ja päeva üsna lootusetult ära vahetada. Uni lihtsalt ei tule ja pole enam isegi vaja mõnda teist lolli, kes ka poole ööni msn-is istuks ja mind lõbustaks, saan öökullitsemisega juba täitsa iseseisvalt hakkama (ja päeval magamise korraldamiseks ei lähe üldse abi vaja, aga aitäh pakkumast).
Võib-olla ma siiski peaksin üritama rohkem ja normaalsemal ajal magada, sest vahel lähevad asjad lihtsalt üle piiri. Näiteks siis, kui ma avastasin ennast mingit silti lugedes automaatselt sõnaliike määramast. Veel õudsem oli aga üleeile peale eksamit, kui bussijaama jõudes mingi suvalise seal seisva bussi sildilt Ilmatsalu lugesin ja mõte hakkas automaatselt töötama selle poole, kas see t täht seal keskel võiks olla näiteks vana partitiivi tunnus. Või hoopis vana t-lokatiivi tunnus? Viimane ei ole väidetavalt aga eesti keeles esinenud. Tõenäoliselt on sel t-l seal Ilmatsalus hoopis mingi kolmas seletus, mida ma tegelikult eriti teada ei tahagi... Ma hoopis loodan, that I made my point clear - mu mõtted kipuvad mu kontrolli alt väljuma.
Päeva sõna olen jälle vahepeal ära unustanud. Seda viga annab aga õnneks parandada - ÜHEAVALINE SILD. Eile sain teada, et selline asi on olemas. Milline see selline asi aga välja näeb - sellest polnud mul halli aimugi. Teatasin veel, et minu pärast võib ühe pülooniga vantsild vabalt olla kasvõi kõigi sildade vanaema, aga siis hakkas asi ennast ka huvitama, uudishimulik nagu ma olen (ja noh, mul tegelikult oli ikka reaalselt vaja teada ka, mida see üheavaline sild tähendada võiks). Täna võin siis juba rõõmuga öelda, et minu meelest on Eesti sildade hulgas eriti kenad paekivist mitmeavalised võlvsillad. Sellised natuke romantiliselt muinasjutulised :)
No comments:
Post a Comment