Hajameelsus võib rünnata ka ilma, et sa omaks professori austavat tiitlit. Kirjeldab siis üks mulle väga kallis 14 aastane professorihakatis üht oma täiesti kiiva kiskunud päeva, mille keskmeks oli kahtlemata järgmine sündmus: ta sõitis rattaga koolist koju ja kui koju jõudis, hakkas oma kehalise riiete kotti otsima, aga mida pole seda pole. Läks ja vaatas siis, et ohoo! ratta lenksu küljes on kilekoti sangad, kotti ennast aga netu. Ronis sadulasse ja sõitis koolitee teistpidi tagasi, kuni keset linna leidis oma kekakoti ühe posti otsast, kuhu keegi selle pannud oli. No kas sa kujutad ette, et sa kaotad ära koti lenksu otsast (mitte pakiraamilt!!! - see oleks ju käkitegu) ja veel nii, et kilekott rebeneb täiesti katki, mitte lihtsalt ei kuku maha (no ma ei tea, lasid käe lahti ja vaatasid selja taha ja siis kukkus või midagi sinnakanti)? Ja siis me kujutasime endale värvikalt ette seda, mida need inimesed pidid mõtlema, kes nägid, kui ta selle koti ära kaotas... Kaotas ära ja muudkui aga sõidab edasi, nagu poleks midagi juhtunudki :D
Soulseegis võib ka ikka koomikute otsa koperdada - keegi jumal-teab-mis-maalane oli oma jagatud kausta pealkirjaks pannud SOOLZIKK. Väga originaalne, peaks mainima :) Originaalsused on toredad asjad, aga kell näitab nüüd küll juba üsna ööd! Huvitav, kelle juurde see Une-Mati toppama on jäänud?
No comments:
Post a Comment