Monday, 31 July 2006
...
Õues on täitsa pime. Lamp on aga hirmus valge ja mu silmad valutavad pikast ekraanile vahtimisest. Kui järsku hämarusse vaadata, tantsisklevad pisikesed täpikesed silme ees. Liiga kaua ühe koha peal istumist. Kell on palju, mul on kõigest kõrini, teen tobedaid vigu ja ma ei saa enam millestki aru. Tahan ära.
Sunday, 30 July 2006
The Rolling Blondes are back!
Saabusid nemad juba üleeile. Kui startisin rongiga Tallinna suunas, siis tagasi jõudsin Tartu poolt. Vahepeale jäi palju kilomeetreid maad ja vett.
Muljed on üsna segased, kõige eredamalt jäi meelde ehk Kuressaare. Kuressaare on imeilus. Tõesti imeilus. Õhtune Kuressaare - üsna vaikne ja rahulik, akendel põõnavate kasside, jalutavate turistide (sh hr ML), rattaga sõitvate kohalike ja tänavavalgustuspostide ümber õitsevate lilledega. Hommikune Kuressaare - rahuliku mere, päikesepaiste, pisikeste käänuliste tänavate, tervisejooksjate ja koertega jalutajatega. Öine Kuressaare - soe ja magav, kohati kottpime, teistsuguste ööhäälte, lahtiste akende ja aeg-ajalt kustuva tänavavalgustusega. Päevane Kuressaare - suursuguselt rahuliku piiskopilinnuse, vallikraavis pladistavate partide, värviliste klaasidega verandadega majakeste, rooside, elulõngade, paatide, vesijalgrataste, jahtide, oravate ja lindudega. Meenutas kohati Viljandit :) Kärdla on Kuressaare kõrval tõesti üsna tühi koht, aga eks neil on ka hoopis teine ajalugu.
Mõned käidud kohad nüüd siia (need rohkem mu enda jaoks, et pärast teaks, et ma olen seal käinud :p). Paljud kohad on puudu, näiteks kõik need õigeusu kirikud, kus ukselingid olid uksega sama värvi värvitud ja nii mõnedki mõisad, sest ma ei suutnud enam meenutada, kus me käisime. Ja kuna ma ei olnud ka kaardilugeja, vaid lösutasin niisama tagaistmel, siis ei ole ka praegu kaardi vaatamisest suurt kasu, sest ma lihtsalt ei tea, kus me täpsemalt ringi sõitsime:)
Muhumaal: Koguva küla, EELK Muhu Katariina kirik, Pädaste mõis
Kiviaiad! Eriti Koguva külas. Koguvasse läheks iga kell tagasi, seal oli mõnus. Paadid aedadel. Kirikus oli just lõppenud pühapäevane jumalateenistus, nii et saime sinnagi sisse piiluda :) Aga pettumus oli see, et Imre ei luba isegi oma parki tasuta vaadata :(
Saaremaal: Angla tuulikud, Jõe mõis, Kaali kraater, EELK Karja Katariina kirik, Kuressaare linnus, Kõljala mõis, Laimjala mõis, Lööne mõis, Oti mõis, Pidula mõis, Pilguse mõis, EAÕK Pärsama Püha Innokenti kirik, EELK Pöide Maarja kirik, Tõlliste mõis
Saaremaa oli ... metsane, võsane, tolmune, palav, peavalune. Aga kadakad ja tuulikud olid nunnud. Ja mõned mõisad ka. Ja mõisaid valvavad lõvikujud (näiteks Laimjalas ja Pilgusel). Mittekristlikud sümbolid Karja Kirikus ja parasjagu toimunud ristimine Pöide kirikus, salapärased küünlad Pidula mõisas, tõeliselt kummaline nõukaaegne ehitusime Jõe mõisa taga, segadusseajavalt paljude ruumidega Kuressaare linnus ja inglikujuga ukselink ühes järjekordses õigeusu kirikus.
Ainus rand, kus käisime, ei jätnud eriti mingit muljet, vesi oli meres üsna jahe (ei ma ei kurda, vee üle küll mitte kunagi), millimallikaid ei olnud ja korralikku liiva ka ei olnud. Jah, ma usun, et mõned muus rannas on, aga ma räägin hetkel sellest, kus meie olime. Igasugused tuletornid jäid ka nägemata, nii et on põhjust tagasi minemiseks :)
Mis veel?
Pesime vaipa, mida pg kohupiimakreemiga kaunistas, pesime autot, mis sellest eriti puhtamaks ei läinud, ja hulga nõusid, igaks juhuks nii enne kui pärast sööki.
Hommikul saabus lahtisest verandauksest hiigelsuur kollane kõuts, kes arvas, et oleks aeg üks tiir köögis teha ja siis tagasi koju minna (kus iganes see ka siis oli).
Mängisime Eesti Mälumängu. Kus siis ikkagi on sündinud Juhan Smuul? Eriti hea küsimus, kui oled just samal päeval Koguvas käinud. Aga Konstantin Päts?
Hommikul käisime Kuressaares kaltsukatuuril ja öösel Kudjape surnuaial. Kottpime oli. Õige natuke õudne ka, aga meelde jääb kindlasti.
Lätis: Ventspils - kämping (suhteliselt kobe ja odav), üks mõis ja üks kindlus, Livu Akvaparks Jurmalas, väga palju Läti teid, Sigulda.
Ventspilsi sõites ei suutnud isegi bussitäis sakslastest pensionäre tervet praami hõivata. Scania oli saanud natuke uuema kuue, näiteks läti telekanalit näitava teleka (telekas võis vabalt seal olla ka Hiiumaa vahet sõitmise aegadel, kuid see on kindel, et siis sealt läti keelt küll ei kostnud), lätlasest bistrooteenindaja ja roolirattaga ehitud potisinised trepikäsipuud (tundusid kuidagi ennenägematud). Venta jõgi oli suur ja rahulik, Ventspils ise õhtuselt mõnus oma pisikestest tänavakividest laotud tänavate, kummalise kujuga purskkaevude, naljakalt pügatud puude ja värvikirevate lehmakujudega. Veepargis olid järjekorrad ja eestlased. Palju mõlemaid. Sigulda on käidud kohtade hulgas ainult sellepärast, et eksisime sinna korralikult ära ja ei osanud isegi tuldud teed tagasi minna. Õnneks kuulus Rollingkonda ka üks suunataju ja terve mõistuse säilitanud täiesti mitteblond isik, kes meid kenasti Turaida lossi ja Gauja jõe oru poole ja seega ka õigesse suunda juhatas. Tulid tuttavad kohad ette küll :) Nojah, kogu reisi punktiks eksisime päris korralikult ära ka pimedas Tartus. See nõuab juba erilisi oskusi ;)
Muljed on üsna segased, kõige eredamalt jäi meelde ehk Kuressaare. Kuressaare on imeilus. Tõesti imeilus. Õhtune Kuressaare - üsna vaikne ja rahulik, akendel põõnavate kasside, jalutavate turistide (sh hr ML), rattaga sõitvate kohalike ja tänavavalgustuspostide ümber õitsevate lilledega. Hommikune Kuressaare - rahuliku mere, päikesepaiste, pisikeste käänuliste tänavate, tervisejooksjate ja koertega jalutajatega. Öine Kuressaare - soe ja magav, kohati kottpime, teistsuguste ööhäälte, lahtiste akende ja aeg-ajalt kustuva tänavavalgustusega. Päevane Kuressaare - suursuguselt rahuliku piiskopilinnuse, vallikraavis pladistavate partide, värviliste klaasidega verandadega majakeste, rooside, elulõngade, paatide, vesijalgrataste, jahtide, oravate ja lindudega. Meenutas kohati Viljandit :) Kärdla on Kuressaare kõrval tõesti üsna tühi koht, aga eks neil on ka hoopis teine ajalugu.
Mõned käidud kohad nüüd siia (need rohkem mu enda jaoks, et pärast teaks, et ma olen seal käinud :p). Paljud kohad on puudu, näiteks kõik need õigeusu kirikud, kus ukselingid olid uksega sama värvi värvitud ja nii mõnedki mõisad, sest ma ei suutnud enam meenutada, kus me käisime. Ja kuna ma ei olnud ka kaardilugeja, vaid lösutasin niisama tagaistmel, siis ei ole ka praegu kaardi vaatamisest suurt kasu, sest ma lihtsalt ei tea, kus me täpsemalt ringi sõitsime:)
Muhumaal: Koguva küla, EELK Muhu Katariina kirik, Pädaste mõis
Kiviaiad! Eriti Koguva külas. Koguvasse läheks iga kell tagasi, seal oli mõnus. Paadid aedadel. Kirikus oli just lõppenud pühapäevane jumalateenistus, nii et saime sinnagi sisse piiluda :) Aga pettumus oli see, et Imre ei luba isegi oma parki tasuta vaadata :(
Saaremaal: Angla tuulikud, Jõe mõis, Kaali kraater, EELK Karja Katariina kirik, Kuressaare linnus, Kõljala mõis, Laimjala mõis, Lööne mõis, Oti mõis, Pidula mõis, Pilguse mõis, EAÕK Pärsama Püha Innokenti kirik, EELK Pöide Maarja kirik, Tõlliste mõis
Saaremaa oli ... metsane, võsane, tolmune, palav, peavalune. Aga kadakad ja tuulikud olid nunnud. Ja mõned mõisad ka. Ja mõisaid valvavad lõvikujud (näiteks Laimjalas ja Pilgusel). Mittekristlikud sümbolid Karja Kirikus ja parasjagu toimunud ristimine Pöide kirikus, salapärased küünlad Pidula mõisas, tõeliselt kummaline nõukaaegne ehitusime Jõe mõisa taga, segadusseajavalt paljude ruumidega Kuressaare linnus ja inglikujuga ukselink ühes järjekordses õigeusu kirikus.
Ainus rand, kus käisime, ei jätnud eriti mingit muljet, vesi oli meres üsna jahe (ei ma ei kurda, vee üle küll mitte kunagi), millimallikaid ei olnud ja korralikku liiva ka ei olnud. Jah, ma usun, et mõned muus rannas on, aga ma räägin hetkel sellest, kus meie olime. Igasugused tuletornid jäid ka nägemata, nii et on põhjust tagasi minemiseks :)
Mis veel?
Pesime vaipa, mida pg kohupiimakreemiga kaunistas, pesime autot, mis sellest eriti puhtamaks ei läinud, ja hulga nõusid, igaks juhuks nii enne kui pärast sööki.
Hommikul saabus lahtisest verandauksest hiigelsuur kollane kõuts, kes arvas, et oleks aeg üks tiir köögis teha ja siis tagasi koju minna (kus iganes see ka siis oli).
Mängisime Eesti Mälumängu. Kus siis ikkagi on sündinud Juhan Smuul? Eriti hea küsimus, kui oled just samal päeval Koguvas käinud. Aga Konstantin Päts?
Hommikul käisime Kuressaares kaltsukatuuril ja öösel Kudjape surnuaial. Kottpime oli. Õige natuke õudne ka, aga meelde jääb kindlasti.
Lätis: Ventspils - kämping (suhteliselt kobe ja odav), üks mõis ja üks kindlus, Livu Akvaparks Jurmalas, väga palju Läti teid, Sigulda.
Ventspilsi sõites ei suutnud isegi bussitäis sakslastest pensionäre tervet praami hõivata. Scania oli saanud natuke uuema kuue, näiteks läti telekanalit näitava teleka (telekas võis vabalt seal olla ka Hiiumaa vahet sõitmise aegadel, kuid see on kindel, et siis sealt läti keelt küll ei kostnud), lätlasest bistrooteenindaja ja roolirattaga ehitud potisinised trepikäsipuud (tundusid kuidagi ennenägematud). Venta jõgi oli suur ja rahulik, Ventspils ise õhtuselt mõnus oma pisikestest tänavakividest laotud tänavate, kummalise kujuga purskkaevude, naljakalt pügatud puude ja värvikirevate lehmakujudega. Veepargis olid järjekorrad ja eestlased. Palju mõlemaid. Sigulda on käidud kohtade hulgas ainult sellepärast, et eksisime sinna korralikult ära ja ei osanud isegi tuldud teed tagasi minna. Õnneks kuulus Rollingkonda ka üks suunataju ja terve mõistuse säilitanud täiesti mitteblond isik, kes meid kenasti Turaida lossi ja Gauja jõe oru poole ja seega ka õigesse suunda juhatas. Tulid tuttavad kohad ette küll :) Nojah, kogu reisi punktiks eksisime päris korralikult ära ka pimedas Tartus. See nõuab juba erilisi oskusi ;)
Saturday, 22 July 2006
Friday, 21 July 2006
Wednesday, 19 July 2006
Igasugust
Õhtune/öine herilase toast välja ajamine lõppes sellega, et T hüppas mu voodi peal üles alla paremale vasakule ja vehkis ühe paberilehega, samal ajal kui mina üritasin ennast võimalikult väikseks ja nähtamatuks muuta. Lahtisest aknast valgus sisse pilv ööliblikaid, nii et lõpuks oli ühe õnnetu herilase asemel terve tuba mingeid tiivulisi täis. Öömutukad on üldse toredad, lendavad valguse peale kohale ja jäävad kardina taha vaikselt ootama ja kui ma siis enne magama minekut lahtise akna kassikindlust kontrollin (parajalt vähe lahti, et härra Kessu sealt vaikselt sisse ei lipsaks ja siis heast meelest mulle pähe ei potsaks), pressivad need öised elukad end parves kardina vahelt sisse ja kukuvad mööda tuba ohjeldamatult ringi laperdama. Hommikuks on enamus neist kuhugi haihtunud. Või tegelt leidsin just ühe. Printeri seest.
Kuidas me T ja Liisuga rattaga sõitmas käisime.
Kuna Liisu ei olnud rattaga meile tulnud, laenas ta L-i ratta, millel on küljes ka pakiraam (võtmesõna). Liisu enda rattal seda asjandust ei ole. Sada meetrit väravast eemal:
Liisu: "Ma ei ole harjunud sadulaga rattaga sõitma."
Mina: "Mida? Ma ei kuulnud."
Liisu: "Ma ei ole üldse harjunud sadulaga rattaga sõitma"
Kuulsin vist siiski õigesti. "Mmmida???"
Liisu: "Seda et...."
Naer. Järgmised mitusada meetrit. Enne ütle, siis mõtle.
Paarkümmend kilomeetrit edasi: "Järgmine kord, kui meiega sõitma tuled, võta kodust oma ilma sadulata ratas kaasa. Eksju?"
Kell on pool kolm öösel. Mina seisan maja ees ja vestlen siiliga. Tema podiseb väga kõvasti. Kuna siil võttis endale kogu mu tähelepanu, jäid mõned muud olulised asjad kahe silma vahele ja mõne minuti pärast olin ma sujuvalt hakkama saanud millegi eriliselt jaburaga. Lähiajal plaanis olnud magama heitmine lükkus kõvasti edasi, sest ma lihtsalt irvitasin üksinda. Kui muidu segab naabrite und nende lahtisest aknast öösel sisse-välja käiv härra Kessu, siis sel harukordsel ööl, kui härra Kessu kenasti omas kodus kiiktoolis tudub, suudan mina kõik üles ajada :D
Hommikul Ronja lihtsalt tuli ja hammustas mind kannast. Ma ei lasknud teda tuppa ja siis ta vihastas. Näugus kõigepealt hirmsa häälega ja siis tuli ja hammustas. Selle peale sai ta otse loomulikult tuppa, aga kuna ta söögikauss oli täiesti tühi, läks ta ja hammustas Ajakit. Ta ikka oskab õigetele nuppudele vajutada.
Kas siin jões elavad krokodillid ka? Jaa, ma nägin ühe krokodilli silmi! Tegelikult nägin ma jõe ääres hoopis pardiperet, kes kiiruga kõrkjatesse pages. Vesi oli täitsa külm ja ega see ilmgi väga soe ole. Ma nüüd üritan siin vaikselt üles soojeneda.
Kuidas me T ja Liisuga rattaga sõitmas käisime.
Kuna Liisu ei olnud rattaga meile tulnud, laenas ta L-i ratta, millel on küljes ka pakiraam (võtmesõna). Liisu enda rattal seda asjandust ei ole. Sada meetrit väravast eemal:
Liisu: "Ma ei ole harjunud sadulaga rattaga sõitma."
Mina: "Mida? Ma ei kuulnud."
Liisu: "Ma ei ole üldse harjunud sadulaga rattaga sõitma"
Kuulsin vist siiski õigesti. "Mmmida???"
Liisu: "Seda et...."
Naer. Järgmised mitusada meetrit. Enne ütle, siis mõtle.
Paarkümmend kilomeetrit edasi: "Järgmine kord, kui meiega sõitma tuled, võta kodust oma ilma sadulata ratas kaasa. Eksju?"
Kell on pool kolm öösel. Mina seisan maja ees ja vestlen siiliga. Tema podiseb väga kõvasti. Kuna siil võttis endale kogu mu tähelepanu, jäid mõned muud olulised asjad kahe silma vahele ja mõne minuti pärast olin ma sujuvalt hakkama saanud millegi eriliselt jaburaga. Lähiajal plaanis olnud magama heitmine lükkus kõvasti edasi, sest ma lihtsalt irvitasin üksinda. Kui muidu segab naabrite und nende lahtisest aknast öösel sisse-välja käiv härra Kessu, siis sel harukordsel ööl, kui härra Kessu kenasti omas kodus kiiktoolis tudub, suudan mina kõik üles ajada :D
Hommikul Ronja lihtsalt tuli ja hammustas mind kannast. Ma ei lasknud teda tuppa ja siis ta vihastas. Näugus kõigepealt hirmsa häälega ja siis tuli ja hammustas. Selle peale sai ta otse loomulikult tuppa, aga kuna ta söögikauss oli täiesti tühi, läks ta ja hammustas Ajakit. Ta ikka oskab õigetele nuppudele vajutada.
Kas siin jões elavad krokodillid ka? Jaa, ma nägin ühe krokodilli silmi! Tegelikult nägin ma jõe ääres hoopis pardiperet, kes kiiruga kõrkjatesse pages. Vesi oli täitsa külm ja ega see ilmgi väga soe ole. Ma nüüd üritan siin vaikselt üles soojeneda.
Tuesday, 18 July 2006
...
Midagi on natuke katki. Mitte päris kildudeks. Mõned mõrad. Neid annaks kaotada, nii et hiljem ei olekski näha, et nad siin kunagi olnud on. Aga mõrad võivad ka laiemaks venida, kuni järele jäävad väikesed tükikesed, killud. Tükkideks lagunemine võib toimuda aeglaselt, tehes igal sammul haiget või kiiresti, ühekorraga. Esimesel juhul jääb alati võimalus, et mingil hetkel saab veel tagasi minna, tagasi minna sinna, kui kõik oli terve. Aga siis on liiga palju ootusi ja lootusi, teadmatust. Kui kõik toimuks äkki ja ühe ropsuga oleks see lihtsalt läbi. Tuleks minna edasi kuhugi mujale, millegi muu juurde, unustada. Ma ei tea, milline neist juhtub. Ma tean, millist ma tahan, et juhtuks. Kui varem nii kindlalt ei teadnud, siis nüüd tean. On olnud piisavalt aega järele mõelda. Tegelikult on olnud liigagi palju aega. Aeg muudkui läheb.
autopesu
pg says: aaa...ma aint väixe äbrikesega pest olen...kja lapiga...niiet pole nöxu tein
L says: waaah düslektik
pg says: düsgraafik ikke
L says: irw ma mõtsin ennast, et ma ei oska lugeda
pg says: jaah...ma kirjutangi koodis, et igaüx aru ei saax!
L says: waaah düslektik
pg says: düsgraafik ikke
L says: irw ma mõtsin ennast, et ma ei oska lugeda
pg says: jaah...ma kirjutangi koodis, et igaüx aru ei saax!
Saturday, 15 July 2006
Tuesday, 11 July 2006
Palavad ilmad
Pikutan siis siin varjus. Ilgelt palav on. Mu viimane leid - eriti mõnusalt suur ja ümar kivi - on igaks juhuks lõua alla ära peidetud. Muidu nad tulevad ja võtavad selle jälle ära. Unenägu. Jooksen. Ajan kassi taga. Oi, kas ma tõesti kuulsin sõna 'ujuma'? Kähku püsti. Jaa, sealt ta tulebki, rätik ümber, peab ennast imeruttu sappa haakima. Kas ta tõesti ei võta mind kaasa? Ma siis klähvin vähe. Kasu oli, vist. Rihm? Miks ta minult küsib, kus mu rihm on. Ta teab seda ise täpselt sama hästi kui mina, et see on esikus akna peal. Ise veel alati paneb selle sinna. No okei, talle ju nii hirmsasti meeldib, kui ma silmanurgast esiku poole vaatan ja sellega teada annan, et mu jalutusrihm seal on. Ta mitte kohe ei taha osata mulle rihma kahe meetri kauguselt kaela panna. Miks ma pean veel maha istuma? Kiire on ju! Ujuma! Ruttu! Võib mõni ikka venida ja venida! Terve tee venida. Jeee vesi, lõpuks ometi. Karsummmm. Tuled juba või? No mis passid? Ega meil siin pool päeva oodata ole! Kui tore, pool jõge on väikeseid inimesi täis. Ja kõik kisavad ja kilkavad ja hüüavad minu nime. Ohh, teda ma tean, teda ka ja tema seal keset jõge kivi peal küsib, kas ma hammustan ka. No kas ma näen sedamoodi välja või? Tehke mulle ka kivi peale ruumi! Mis te kisate! Ma ei hakka ju ennast ometi raputama! Seisan siin lihtsalt vähe ja naudin seda, kui iga karva otsast vett tagasi jõkke soriseb. No ok, teie lõbuks võin ju tsipake raputada, aga te kiljute ju mu kõrvad lukku. Väike kõhukas, plärtsaki! Oi, seal järgmise jõekäänaku taga paistab midagi toredat. Tähelepanu! Valmis olla! Start! Oeh, nägin vist valesti, ei olegi seal midagi. Aga seal kõrkjapuhma taga on kindlasti midagi huvitavat. Kui mõnus muda! Ai, ai, ai, kinni jäin, pagana pihta! Juba keegi kutsub mind, mis nüüd siis jälle vaja? Mina ju tean, kus mina olen, kuidas sina ei näe, et mina olen siin puhma taga, kui mina ise näen ju ennast siin? Juhmard. Viskad kive? Ei viska? Viska! Viska! Ikka on see kiljuv seltskond ümber kivi. Jumal küll, üks läks vee alla. Kolmas käik sisse ja ajama, ei, veel kiiremini on vaja, seitsmes käik. Tuli pinnale, milline kergendus! Mu selja taga! Nüüd on hoopis see seal vee all, no mis nad endast õige mõtlevad! Ai, mu saba! Nii äkilisi pöördeid tehes on päris valus tüürida. Ja nüüd on kaks tükki korraga vee all, appi, ma ei oska enam midagi teha, hakkan niutsuma. Näe, kõigil kohe hale meel! Palju neid siin õige on? Keegi pritsib vett näkku, nii ei saa ju lugeda. Kivi peale. Nonii, üks..kaks..neli... Sassi läks. Üks..neli..kuus, ehh ikka sassis. Ei sukeldu! Hüüüüpppaaan sinna, kus ta vee alla läks, kolm meetri õhulendu ja karsumaki, vesi lõi vist natuke üle pea, no pole viga. Kus ta on? Kus ta on? Seal?!? Kuidas ta sinna sai? Mis? Kes? Minu seljas? Miks nii? Miks sa ise ei uju? Sa vajutad mu vee alla! Ära hoia mu kaelarihmast kinni! No olgu, hoia siis, kui sa nii väga tahad. Aga tead, ma lähen nende vesikuppude juurde. Tahad ka ikka järgi lohiseda? Kindel? Seal ju niiiii paksult pehme muda ja mõnusad veetaimed kõhtu paitamas. No ma ise ka arvasin, et sa ei taha! Bööö! Ninapidi vedasin sind! Tegelt ma ei ujugi sinna, hoopis keset jõge ülesvoolu ujun! Aga nüüd sa enam mind kätte ei saa! Liiguta ise oma käsi! Juba välja? Niii ruttu? Ma pole veel õieti ujuda saanudki! Teie minge aga jah, ma veel korraks ujun sinna, näed sinna! No kuidas sa ei näe! Ei kutsu mind veest välja, ma natuke ujun sinna, no okei, ma ise ka päris täpselt ei tea kuhu. Ma siis ujun natuke ringiratast. Ups, nina läks vee alla, oh õige jah, ma ju oskan nina vee alla panna. Kui nunnusid mullikesi saab välja puhuda. Mull. Mull. Kivi. Oi kui sügaval. Ulatan, ei ulata. Mitte ei ulata, kõrvad lähevad kohe vee alla. Koerad ei pane kõrvu veel alla. Kes seda ütled? Mina küll mitte! Oi, kus kohiseb, koerad vist ei pane tõesti kõrvu vee alla. Meelde tuli, eile ju juba proovisin ja kohises ka. Aga kivi on. Tore kivi. Tahaks seda kivi endale. Proovin veel korra. Urrghh, jälle vesi kõrvus, raputan natuke. Ehk mõni teine kord. Mis seal küll hõljub! Mis maitsev veetaim! Amps! Võeh, nats ligane teine tegelt. Oi, oi, neil sai vist tõesti kõrini ja nad lähevad ära! Ei, oodake ikka mind ka! Ära võta seda rätikut maast üles! Kus peal mina siis ennast raputan? Õnneks on veel rätikuid. Näe selle oma, kes küsis, kas ma hammustan ka. Teda nägin ma vist tõesti esimest korda, lähen raputan tema rätiku peal. Oeh, ta riided said vist kah natuke märjaks. Aga nad on selle üle kõik hirmus õnnelikud. Nii tore :)
Palavad ilmad. Ujurkoer Neti vaatenurgast lähtuvalt.
Palavad ilmad. Ujurkoer Neti vaatenurgast lähtuvalt.
Thursday, 6 July 2006
Tõlkepärleid
Isegi kui sul ei ole miiittteee mingisugustki kavatsust mõnda asja osta, tuleb tooteinfo ikka ja alati läbi lugeda, sest heal juhul saab vähemalt korralikult naerda ja seda raha välja käimata :p
Niisiis:
Mäekristalli deodorant
Likvideerib higi lehk 24 tundi jooksul.
Koostis: on tehtud loodusmaterjalidest, ei sisalda parfüümi, konservante, keemiaaineid, mis imbuvad nahka. Väga ökonoomiline, ei jätta plekke, ebakleepuv. Kõlblik 1 aasta.
Kasutamine: tehke kivi vesihoidiseid, hõõruge kaenlaaukud ja taldmikud.
Niisiis:
Mäekristalli deodorant
Likvideerib higi lehk 24 tundi jooksul.
Koostis: on tehtud loodusmaterjalidest, ei sisalda parfüümi, konservante, keemiaaineid, mis imbuvad nahka. Väga ökonoomiline, ei jätta plekke, ebakleepuv. Kõlblik 1 aasta.
Kasutamine: tehke kivi vesihoidiseid, hõõruge kaenlaaukud ja taldmikud.
True telephone conversations recorded from various Help Desks around the U.K
Helpdesk: What kind of computer do you have?
Customer: A white one...
====
Customer: Hi, this is Celine. I can't get my diskette out.
Helpdesk: Have you tried pushing the button?
Customer: Yes, but it's really stuck.
Helpdesk: That doesn't sound good; I'll make a note...
Customer: No ... wait a minute... I hadn't inserted it yet... it's still on my desk... sorry.
====
Helpdesk: Click on the 'my computer' icon on to the left of the screen.
Customer: Your left or my left?
====
Helpdesk: Good day. How may I help you?
Male customer: Hello... I can't print.
Helpdesk: Would you click on start for me and...
Customer: Listen pal; don't start getting technical on me ! I'm not Bill Gates damn it!
====
Hi good afternoon, this is Martha, I can't print. Every time I try it says 'Can't find printer'. I've even lifted the printer and placed it in front of the monitor, but the computer still says he can't find it...
====
Customer: I have problems printing in red...
Helpdesk: Do you have a colour printer?
Customer: No.
====
Helpdesk: What's on your monitor now ma'am?
Customer: A teddy bear my boyfriend bought for me in the supermarket.
====
Helpdesk: And now hit F8.
Customer: It's not working.
Helpdesk: What did you do, exactly?
Customer: I hit the F-key 8-times as you told me, but nothing's happening.
====
Customer: My keyboard is not working anymore.
Helpdesk: Are you sure it's plugged into the computer?
Customer: No. I can't get behind the computer.
Helpdesk: Pick up your keyboard and walk 10 paces back.
Customer: OK
Helpdesk: Did the keyboard come with you?
Customer: Yes
Helpdesk: That means the keyboard is not plugged in. Is there another keyboard?
Customer: Yes, there's another one here. Ah...that one does work!
====
Helpdesk: Your password is the small letter a as in apple, a capital letter V as in Victor, the number 7.
Customer: Is that 7 in capital letters?
====
A customer couldn't get on the internet.
Helpdesk: Are you sure you used the right password?
Customer: Yes I'm sure. I saw my colleague do it.
Helpdesk: Can you tell me what the password was?
Customer: Five stars.
====
Helpdesk: What antivirus program do you use?
Customer: Netscape.
Helpdesk: That's not an antivirus program.
Customer: Oh, sorry...Internet Explorer.
====
Customer: I have a huge problem. A friend has placed a screensaver on my computer, but every time I move the mouse, it disappears!
====
Helpdesk: Microsoft Tech. Support, may I help you?
Customer: Good afternoon! I have waited over 4 hours for you. Can you please tell me how long it will take before you can help me?
Helpdesk: Uhh..? Pardon, I don't understand your problem?
Customer: I was working in Word and clicked the help button more than 4 hours ago. Can you tell me when you will finally be helping me?
====
Helpdesk: How may I help you?
Customer: I'm writing my first e-mail.
Helpdesk: OK, and, what seems to be the problem?
Customer: Well, I have the letter a, but how do I get the circle around it?
Tänud M-ile :)
Customer: A white one...
====
Customer: Hi, this is Celine. I can't get my diskette out.
Helpdesk: Have you tried pushing the button?
Customer: Yes, but it's really stuck.
Helpdesk: That doesn't sound good; I'll make a note...
Customer: No ... wait a minute... I hadn't inserted it yet... it's still on my desk... sorry.
====
Helpdesk: Click on the 'my computer' icon on to the left of the screen.
Customer: Your left or my left?
====
Helpdesk: Good day. How may I help you?
Male customer: Hello... I can't print.
Helpdesk: Would you click on start for me and...
Customer: Listen pal; don't start getting technical on me ! I'm not Bill Gates damn it!
====
Hi good afternoon, this is Martha, I can't print. Every time I try it says 'Can't find printer'. I've even lifted the printer and placed it in front of the monitor, but the computer still says he can't find it...
====
Customer: I have problems printing in red...
Helpdesk: Do you have a colour printer?
Customer: No.
====
Helpdesk: What's on your monitor now ma'am?
Customer: A teddy bear my boyfriend bought for me in the supermarket.
====
Helpdesk: And now hit F8.
Customer: It's not working.
Helpdesk: What did you do, exactly?
Customer: I hit the F-key 8-times as you told me, but nothing's happening.
====
Customer: My keyboard is not working anymore.
Helpdesk: Are you sure it's plugged into the computer?
Customer: No. I can't get behind the computer.
Helpdesk: Pick up your keyboard and walk 10 paces back.
Customer: OK
Helpdesk: Did the keyboard come with you?
Customer: Yes
Helpdesk: That means the keyboard is not plugged in. Is there another keyboard?
Customer: Yes, there's another one here. Ah...that one does work!
====
Helpdesk: Your password is the small letter a as in apple, a capital letter V as in Victor, the number 7.
Customer: Is that 7 in capital letters?
====
A customer couldn't get on the internet.
Helpdesk: Are you sure you used the right password?
Customer: Yes I'm sure. I saw my colleague do it.
Helpdesk: Can you tell me what the password was?
Customer: Five stars.
====
Helpdesk: What antivirus program do you use?
Customer: Netscape.
Helpdesk: That's not an antivirus program.
Customer: Oh, sorry...Internet Explorer.
====
Customer: I have a huge problem. A friend has placed a screensaver on my computer, but every time I move the mouse, it disappears!
====
Helpdesk: Microsoft Tech. Support, may I help you?
Customer: Good afternoon! I have waited over 4 hours for you. Can you please tell me how long it will take before you can help me?
Helpdesk: Uhh..? Pardon, I don't understand your problem?
Customer: I was working in Word and clicked the help button more than 4 hours ago. Can you tell me when you will finally be helping me?
====
Helpdesk: How may I help you?
Customer: I'm writing my first e-mail.
Helpdesk: OK, and, what seems to be the problem?
Customer: Well, I have the letter a, but how do I get the circle around it?
Tänud M-ile :)
Monday, 3 July 2006
Mis sel kuupäeval juhtus?
Idee on pärit Punase Hanrahani blogist.
1. Mine Wikipediasse.
2. Kirjuta otsingukasti oma sünnikuupäev (aga mitte -aasta).
3. Pane kirja kolm sündmust, mis on sinu sünnipäeval juhtunud.
4. Pane kirja kaks tähtsat sünnipäeva ja üks huvitav surm.
5. … ning üks püha või tähtpäev (kui on)
6. märts
3 sündmust:
1869 - Dmitri Mendelejev esitab Vene Keemiaseltsis esimest keemiliste elementide perioodilisuse tabelit (mida me muidu koolis keemia tunnis pähe tuubiks või ristsõnu lahendades kasutaks?)
1964 - Tom O'Hara püstitab uue maailmarekordi ühe miili jooksus sisetingimustes lõpetades ajaga 3 minutit ja 56,4 sekundit (see hakkas lihtsalt silma kui midagi eriti ebaolulist)
1981 - Peale 19 aasta pikkust tööd CBS-i Õhtuste uudiste juures, lõpetab Walter Cronkite oma eduka uudisteankru-karjääri (oluline aasta ka)
2 sünnipäeva:
1475 - Michelangelo Bounarroti, Itaalia kunstnik (minu jaoks kõige tuntum nimi antud kuupäeval sündinute hulgas)
1937 - Valentina Tereškova, Vene kosmonaut (esimene naine kosmoses, oh võrdõiguslikkust)
1 surm:
1986 - Georgia O'Keeffe, Ameerika kunstnik (tema hiigelsuured lilled on nii meeldejäävalt võrratud)
1 püha:
Ghana iseseisvuspäev (mul oli kunagi üliammu kirjasõber Ghanast, kes nii umbes teises kirjas nõudis, et ma saadaksin talle taskuarvuti ja ma ei tea veel mida kõike, sinna see kirjasõprus surigi)
Evu, Sulle jäi ka päris mitu sündmust, sünnipäeva ja surma, mille hulgast valida :p
1. Mine Wikipediasse.
2. Kirjuta otsingukasti oma sünnikuupäev (aga mitte -aasta).
3. Pane kirja kolm sündmust, mis on sinu sünnipäeval juhtunud.
4. Pane kirja kaks tähtsat sünnipäeva ja üks huvitav surm.
5. … ning üks püha või tähtpäev (kui on)
6. märts
3 sündmust:
1869 - Dmitri Mendelejev esitab Vene Keemiaseltsis esimest keemiliste elementide perioodilisuse tabelit (mida me muidu koolis keemia tunnis pähe tuubiks või ristsõnu lahendades kasutaks?)
1964 - Tom O'Hara püstitab uue maailmarekordi ühe miili jooksus sisetingimustes lõpetades ajaga 3 minutit ja 56,4 sekundit (see hakkas lihtsalt silma kui midagi eriti ebaolulist)
1981 - Peale 19 aasta pikkust tööd CBS-i Õhtuste uudiste juures, lõpetab Walter Cronkite oma eduka uudisteankru-karjääri (oluline aasta ka)
2 sünnipäeva:
1475 - Michelangelo Bounarroti, Itaalia kunstnik (minu jaoks kõige tuntum nimi antud kuupäeval sündinute hulgas)
1937 - Valentina Tereškova, Vene kosmonaut (esimene naine kosmoses, oh võrdõiguslikkust)
1 surm:
1986 - Georgia O'Keeffe, Ameerika kunstnik (tema hiigelsuured lilled on nii meeldejäävalt võrratud)
1 püha:
Ghana iseseisvuspäev (mul oli kunagi üliammu kirjasõber Ghanast, kes nii umbes teises kirjas nõudis, et ma saadaksin talle taskuarvuti ja ma ei tea veel mida kõike, sinna see kirjasõprus surigi)
Evu, Sulle jäi ka päris mitu sündmust, sünnipäeva ja surma, mille hulgast valida :p
Friday, 30 June 2006
Aktus
Lõpetajad võtke sappa! Mida ma siin ometi teen? Miks ma siia jälle tulin?
Appi, me istume täiesti rea keskel! Kuidas me siit kähku välja saame Aaviksoo kätt suruma?
Issand jumal milline kleit! Kas see tibi ise ka teab, et see on külje pealt vaadates lausa jube?
Plaksutamine, plaksutamine ja veel kord plaksutamine, 401 lõpetajat. Miks mulle kollast roosi ei jätkunud? Ei taha roosat!
Paber käes siis, lõpuks ometi. Tegelikult oli kena ja rahvast oli palju ja päike paistis ja palav oli. Ja E-R S tõi mulle kimbu rukkililli, mul vajus konkreetselt suu lahti. Pärast istusime Eva-Liisaga kohvikus, akna taga mängisid onud väntoreleid. Me juba arvasime, et ainult mehed neid mängivadki, aga ei, pärast mängisid kaks saksa tädi ka. Üks neist oli eriti stiilselt riides, üleni mustas, kübara ja valge pitskraega :) Mul tekkis soov talle üks rukkililleõis anda nööpauku panemiseks :p Ta lihtsalt nägi välja täpselt selline, et just üks sinine lilleke oli puudu. Tegelikult jäid kõik lilled koos õitega mulle siiski alles :) Väntorelid on täiesti müstilised asjad mu meelest. Evu pakkus, et need sobiksid hästi õudusfilmi, olen nõus. Pole midagi hirmsamat, kui kuskil pimedas ilma väntajata mängiv tontlikult kirev väntorel. Tõsiselt ka!
P.S. Pierre Cafe ja Chocolaterie on nüüd ka Tartus. Tallinna Vene tänava oma vastu see aga kahjuks ei saa, vähemalt esmamulje jäi selline. Võibla ma olen lihtsalt liiga kriitiline... Ja las see Tallinna oma jääda selliseks eriliseks kohaks.
Appi, me istume täiesti rea keskel! Kuidas me siit kähku välja saame Aaviksoo kätt suruma?
Issand jumal milline kleit! Kas see tibi ise ka teab, et see on külje pealt vaadates lausa jube?
Plaksutamine, plaksutamine ja veel kord plaksutamine, 401 lõpetajat. Miks mulle kollast roosi ei jätkunud? Ei taha roosat!
Paber käes siis, lõpuks ometi. Tegelikult oli kena ja rahvast oli palju ja päike paistis ja palav oli. Ja E-R S tõi mulle kimbu rukkililli, mul vajus konkreetselt suu lahti. Pärast istusime Eva-Liisaga kohvikus, akna taga mängisid onud väntoreleid. Me juba arvasime, et ainult mehed neid mängivadki, aga ei, pärast mängisid kaks saksa tädi ka. Üks neist oli eriti stiilselt riides, üleni mustas, kübara ja valge pitskraega :) Mul tekkis soov talle üks rukkililleõis anda nööpauku panemiseks :p Ta lihtsalt nägi välja täpselt selline, et just üks sinine lilleke oli puudu. Tegelikult jäid kõik lilled koos õitega mulle siiski alles :) Väntorelid on täiesti müstilised asjad mu meelest. Evu pakkus, et need sobiksid hästi õudusfilmi, olen nõus. Pole midagi hirmsamat, kui kuskil pimedas ilma väntajata mängiv tontlikult kirev väntorel. Tõsiselt ka!
P.S. Pierre Cafe ja Chocolaterie on nüüd ka Tartus. Tallinna Vene tänava oma vastu see aga kahjuks ei saa, vähemalt esmamulje jäi selline. Võibla ma olen lihtsalt liiga kriitiline... Ja las see Tallinna oma jääda selliseks eriliseks kohaks.
Tagasivaade jaanipäevale ehk killukesi PB mõisapiltide kogust (ja mujalt)
Algus veidi hall ja vihmane, pärast läks päikselisemaks :)
Kuremaa. Böö, mahtus küll autoga ringi keerama!
Luua. Et kust poolt me tulime? Millist teed pidi? Kuhu poole me siis nüüd pöörama peame? Kaardist ei ole eriti palju abi, kui puudub suunataju.
Varss!!! Oi kui nunnu. Jajaa, see pisike sitikas seal on varss, just see kahe jalaga ja kohe ninali kukkuv. Tippsaavutused pildistamisel, täitsa ise tegin.
Vaade Saadjärvele ja kellegi endiselt tossav jaanituli.
Oluline detail "Riietatud Vihmaveetoru"
Kaagvere. Kas nad saadetakse siit suveks koju? Ma ei tea, ma arvan küll. Keegi kõõlus akna peal, nägid? Ei tasu nii palju arvata.
Alatskivi. Moodsal ajal moodsad hobused. Värvilised ja neljal rattal. Nurga taha jäi mõnusalt mustavalgekirju nõukaaegne prügikast.
Pg hobi pildistada inimesi selja tagant? Järgmise vaatamisväärsuse juurde? Kes kuhu, mina näiteks ujuma (küll nüüd mitte päris jala).
Peipsi. Siin mina ujun. Leia pildilt mina. Mina ei leia mind. Pildi tegija ei leia ka enam mind.
Väärib veel ära märkimist, et pildistasid PB ja pg (välja arvatud sitikvarssa).
Kuremaa. Böö, mahtus küll autoga ringi keerama!
Luua. Et kust poolt me tulime? Millist teed pidi? Kuhu poole me siis nüüd pöörama peame? Kaardist ei ole eriti palju abi, kui puudub suunataju.
Varss!!! Oi kui nunnu. Jajaa, see pisike sitikas seal on varss, just see kahe jalaga ja kohe ninali kukkuv. Tippsaavutused pildistamisel, täitsa ise tegin.
Vaade Saadjärvele ja kellegi endiselt tossav jaanituli.
Oluline detail "Riietatud Vihmaveetoru"
Kaagvere. Kas nad saadetakse siit suveks koju? Ma ei tea, ma arvan küll. Keegi kõõlus akna peal, nägid? Ei tasu nii palju arvata.
Alatskivi. Moodsal ajal moodsad hobused. Värvilised ja neljal rattal. Nurga taha jäi mõnusalt mustavalgekirju nõukaaegne prügikast.
Pg hobi pildistada inimesi selja tagant? Järgmise vaatamisväärsuse juurde? Kes kuhu, mina näiteks ujuma (küll nüüd mitte päris jala).
Peipsi. Siin mina ujun. Leia pildilt mina. Mina ei leia mind. Pildi tegija ei leia ka enam mind.
Väärib veel ära märkimist, et pildistasid PB ja pg (välja arvatud sitikvarssa).
Thursday, 29 June 2006
Ratastest ja maasikatest
Oojee, ma ostsin eile endale jalgratta. Mu eelmine ratas oli tõeline uunikum, ostetud kuskil 90ndate alguses, vene oma ja kolme käiguga. Tol ajal oli käikudega ratas midagi ennenägematut (vähemalt siin kandis) ja siis oli see ikka väga kõva sõna. Aga siis tulid 21-käigulised mürinal peale ja minu ratta käigud otsustasid enam mitte funktsioneerida ja piduritega oli ka pidevalt jamasid. Ainuke suurepärane asi selle ratta juures oli sadul - istuks nagu diivanil :p Kuigi õppisin täiesti osavalt sõitma peaaegu piduriteta rattaga, võib siiski väita, et viimased viis aastat ma just väga tihti ratta selga ei hüpanud. Selle ratta selga ma mõtlen. Aga kaua sa ikka L-i või T rattaga ringi uhad, kui L-i oma on ilmselgelt liiga suure raamiga ja hirmus ebamugav ja T tahaks nagu vahel ise kah sõita. Ühesõnaga, võttis aega mis võttis (oma viis aastat vähemalt), aga nüüd on mul pisike armas sinivalge ratas :))) Ma loodan, et ta peab kaua vastu, sest eilsed rattaliigud olid igatahes korralikud :p
Kas sa sel aastal metsmaasikal oled käinud? Viimane aeg minna, enne kui kõik maasikad ära korjatakse! Meil oli eile tegu kuhugi auto parkimisega, kassika metsad pole ammu nii populaarsed olnud. Parima koha pealt ajas maaomanik meid minema (nojahhh, aga silti ju kuskil ei olnud. Selle kahtlase tädi arvates ei ole ju silti ometi mingit mõtet üles panna, sest kaua see silt ikka vastu peab... Huvitav, kas tal on sildivarastamise luulud?), läksime siis mk metsa ja otsustasime, et kui ka seal mingi tige tädi vastu hüppab, siis on sada protsenti kindel, et see tädi blufib. Maasikaid oli täitsa korralikult. Sääski oli veel korralikumalt. Puuke oli ka ja A sai mesilase käest pähe nõelata. Väga sündmusterohke metsaskäik. Täna õhtul lähme T-ga siia lähedale maasikale, selleks tuleb natuke üle aia ronida, aga maasikad on seal kasvanud nii kaua, kui mina mäletan ja vanadest harjumustest ei saa ju loobuda.
Ja veel - homsest olen paberitega pedagoog, nii et palun tule mulle lilli tooma :) Aktus algab kell 12 ja ikka peahoones. Nägemiseni ;)
Kas sa sel aastal metsmaasikal oled käinud? Viimane aeg minna, enne kui kõik maasikad ära korjatakse! Meil oli eile tegu kuhugi auto parkimisega, kassika metsad pole ammu nii populaarsed olnud. Parima koha pealt ajas maaomanik meid minema (nojahhh, aga silti ju kuskil ei olnud. Selle kahtlase tädi arvates ei ole ju silti ometi mingit mõtet üles panna, sest kaua see silt ikka vastu peab... Huvitav, kas tal on sildivarastamise luulud?), läksime siis mk metsa ja otsustasime, et kui ka seal mingi tige tädi vastu hüppab, siis on sada protsenti kindel, et see tädi blufib. Maasikaid oli täitsa korralikult. Sääski oli veel korralikumalt. Puuke oli ka ja A sai mesilase käest pähe nõelata. Väga sündmusterohke metsaskäik. Täna õhtul lähme T-ga siia lähedale maasikale, selleks tuleb natuke üle aia ronida, aga maasikad on seal kasvanud nii kaua, kui mina mäletan ja vanadest harjumustest ei saa ju loobuda.
Ja veel - homsest olen paberitega pedagoog, nii et palun tule mulle lilli tooma :) Aktus algab kell 12 ja ikka peahoones. Nägemiseni ;)
Monday, 26 June 2006
Mythical Creatures
Olen vahelduva eduga Narnia lainel. Eile olid teemaks faunid. Kui Sulle ei peaks sõna 'faun' otsemaid ühtki fauni silme ette tooma, siis niimoodi on üht korralikku fauni kujutanud ungarlasest maalikunstnik Pál Szinyei Merse.
Teisel pildil aga on härra Tumnus (James McAvoy), esimene olend, keda Lucy Pevensie raamatus "Lõvi, nõid ja riidekapp" Narniasse sattudes kohtab. Lucy näeb härra Tumnust kohe laternaposti juures ning faun viib tüdruku oma koju, et talle kooki ja teed pakkuda ning talle oma flöödil mängida. Lucy jääb võlujõul magama ning leiab ärgates eest nutva härra Tumnuse, kes tunnistab üles, et ta oli sunnitud õela Valge Nõia teenistusse astuma ning et tal oli plaanis magav Lucy Valgele Nõiale viia, kuid ta ei suutnud seda teha. Seejärel aitab härra Tumnus Lucy tagasi laternaposti juurde ja saab sellise allumatuse eest Valge Nõia käest loomulikult karmilt karistada. Sealt lugu tõesti algabki.
Faunide kohta ehk veel nii palju, et Rooma mütoloogias on nad metsa kaitsjad, keda kujutatakse sarviliste, alt poolt vööd kitsega ning ülevalt poolt inimesega sarnanevate olenditena, keda on kõrvutatud Kreeka saatüritega.
See, miks ma faunidest kirjutan, jääb hetkel mulle endale ka suhteliselt arusaamatuks. Ehk ma kunagi oskan selle ka mõistlikult ära seletada, aga vaevalt küll :p
Sunday, 25 June 2006
Soga
Sadas ja suhteliselt mõttetu oli, välja arvatud ehk Poisikõsõ ja Genialistid. Ma ei mäletagi, millal ma viimati mingil organiseeritud jaanitulel käisin, seekord veendusin veelkord, et ega ma selle tõttu midagi kaotanud küll ei ole.
Vaatasin just üht eriti haiget saadet "Majasokud ründavad" ja mõtlesin, et ma vist tean, kelle kööki koristama nad hästi kõlbaksid. Ei, mitte minu oma.
Pisike punane auto hakkab kuskil suvalise küla vahel hästi silma. Eriti kui hästi hoolikalt majade vahel sõeluda ja täiesti eksinud välja näha. Ei ole mitte mingit mõtet hakata sellise auto sabas sõitma, muidu olete mõlemad kellegi hoovis ja ruumi ringi keeramiseks on kah na vähevõitu. Põhimõtteliselt olen ma oma kaardilugemisoskustega peaaegu et rahul (pg tasemeni on veel muidugi piiikk tee), oleks võinud hoopis hullemini minna. Ma varem ei teadnuki, et Eestis on koht, kus autosid parvega üle jõe veetakse ja et Emajõgi nii ilus võib olla. Tegelikult ma seda viimast ikka teadsin, aga ma polnud lihtsalt varem sealkandis käinud, kus me eile seiklesime. Erilised kohad. Peipsi oli suur ja sinine ja tunduvalt külmem kui kolmapäeval. Veest välja tulles oli selline tunne, nagu sa tõesti väljuksid järvest, mitte vannist. Kõik need Peipsiäärsed väiksed armsad majakesed, treppidega otse küla ainsale tänavale. Sibulamaa. See, kui küla on näiteks seitse kilomeetrit pikk muudab küla teises otsas elavale inimesele külla minemise kahtlemata kaunis aeganõudvaks tegevuseks. Kui iga värava peal mõne naabrinaisega paar sõna vahetad, peab tõenäoliselt hommikul kodust minema hakkama, et õhtuks küla teise otsa külla jõuda. Erilised tänud tunne-oma-kodumaad tuuri eest pg-le ja loomulikult PB-le (we would never have made it without you).
"Andke oma pärlid siia!"
"Mõh?"
"Ma teen noogutit."
"Mida asja?"
"Ei noh, võivad plastmassist ka olla."
Milline kergendus, ei peagi päris olema. Ajaki pärlid oli T juba ammu pihta pannud, mina hoian õnneks või kahjuks kõikvõimalikku sodi alles.
Ups, topsik läks ümber. Kõik pärlid on nüüd porimati sees. Korjamistalgud. Ma oleksin pidanud seda oodata oskama.
"Kas sa selle asjaga oma näppu ei lase sinna pärlisse auku puurides?"
Väga demonstratiivne võpatus, aietus ja käe raputamine.
Mina loll ehmatasin pooleks sekundiks muidugi tõsiselt. Seda oleksin ma pidanud kohe raudselt oodata oskama.
"Noore perenaise käsiraamat" ruulib. Varsti olen ma juba liiga tark. Kala tähemärgi all sündinud koerad paistavad silma erilise intelligentsusega ja sobivad kõige paremini veeturistile ja kalurile. Tell me about it. Mis pistmist on noorel perenaisel lemmikloomade horoskoobiga? Tegelikult sain teada, et kui ma midagi ei oska, siis tasub minna nõua küsima elukogenud tädi käest. Mmmm, aga kui mul ei ole tädi?
To be continued...
Vaatasin just üht eriti haiget saadet "Majasokud ründavad" ja mõtlesin, et ma vist tean, kelle kööki koristama nad hästi kõlbaksid. Ei, mitte minu oma.
Pisike punane auto hakkab kuskil suvalise küla vahel hästi silma. Eriti kui hästi hoolikalt majade vahel sõeluda ja täiesti eksinud välja näha. Ei ole mitte mingit mõtet hakata sellise auto sabas sõitma, muidu olete mõlemad kellegi hoovis ja ruumi ringi keeramiseks on kah na vähevõitu. Põhimõtteliselt olen ma oma kaardilugemisoskustega peaaegu et rahul (pg tasemeni on veel muidugi piiikk tee), oleks võinud hoopis hullemini minna. Ma varem ei teadnuki, et Eestis on koht, kus autosid parvega üle jõe veetakse ja et Emajõgi nii ilus võib olla. Tegelikult ma seda viimast ikka teadsin, aga ma polnud lihtsalt varem sealkandis käinud, kus me eile seiklesime. Erilised kohad. Peipsi oli suur ja sinine ja tunduvalt külmem kui kolmapäeval. Veest välja tulles oli selline tunne, nagu sa tõesti väljuksid järvest, mitte vannist. Kõik need Peipsiäärsed väiksed armsad majakesed, treppidega otse küla ainsale tänavale. Sibulamaa. See, kui küla on näiteks seitse kilomeetrit pikk muudab küla teises otsas elavale inimesele külla minemise kahtlemata kaunis aeganõudvaks tegevuseks. Kui iga värava peal mõne naabrinaisega paar sõna vahetad, peab tõenäoliselt hommikul kodust minema hakkama, et õhtuks küla teise otsa külla jõuda. Erilised tänud tunne-oma-kodumaad tuuri eest pg-le ja loomulikult PB-le (we would never have made it without you).
"Andke oma pärlid siia!"
"Mõh?"
"Ma teen noogutit."
"Mida asja?"
"Ei noh, võivad plastmassist ka olla."
Milline kergendus, ei peagi päris olema. Ajaki pärlid oli T juba ammu pihta pannud, mina hoian õnneks või kahjuks kõikvõimalikku sodi alles.
Ups, topsik läks ümber. Kõik pärlid on nüüd porimati sees. Korjamistalgud. Ma oleksin pidanud seda oodata oskama.
"Kas sa selle asjaga oma näppu ei lase sinna pärlisse auku puurides?"
Väga demonstratiivne võpatus, aietus ja käe raputamine.
Mina loll ehmatasin pooleks sekundiks muidugi tõsiselt. Seda oleksin ma pidanud kohe raudselt oodata oskama.
"Noore perenaise käsiraamat" ruulib. Varsti olen ma juba liiga tark. Kala tähemärgi all sündinud koerad paistavad silma erilise intelligentsusega ja sobivad kõige paremini veeturistile ja kalurile. Tell me about it. Mis pistmist on noorel perenaisel lemmikloomade horoskoobiga? Tegelikult sain teada, et kui ma midagi ei oska, siis tasub minna nõua küsima elukogenud tädi käest. Mmmm, aga kui mul ei ole tädi?
"Väga kummaline on kuulda noore neiu suust selliseid sõnu: "Minu suur unistus on osta endale vaip!" Tekib küsimus, kas siin pole tegu mitte selle tütarlapse piiratud maailmavaatega."Upsiksupsik, mul oleks küll paari kaltsuvaipa vaja. Milline ülim piiratus. See on nüüd küll täitsa õige, et liiga palju korraga seda raamatut lugeda ei ole soovitatav, põhiliselt vist seetõttu, et muidu saab koomusk liiga ruttu otsa. Õnneks pole ma veel arvutama õppimisest kaugemale jõudnud. Aga ees ootab riiete ja jalanõude hoidmisele pühendatud osa ja kui mu silmad mind ei petnud, siis ma vist nägin kuskil pealkirja "Kübarast toasussid!" Miski ütleb mulle, et see ei ole päris sama mis kübarast välja võetav jänes.
To be continued...
Thursday, 22 June 2006
Wednesday, 21 June 2006
Õnneks läks
Kui sa vette minnes saad valida n+1 koha vahel, kuhu oma jalg maha panna, siis milline on tõenäosus, et su talla alla jääb katkine pudel? Ma olen liiga palju päikest saanud, et hetkel nii raskete matemaatiliste probleemidega tegeleda, aga Sina võid loomulikult miskit pidi selle asja välja arvutada (ja ühtlasi mulle ka siis teada anda).
Kõigele vaatamata vedas mul hullupööra, katki on ainult ühe varba alt (seda küll päris korralikult). L-il kulus pärast pea tund, et see paganama pudel sealt veest üles leida, sest ega ma ise ju ometi nii tark ei olnud, et oleks kohe vaadanud, mille peale ma siis astusin. Mina nägin ainult verd ja seda ei olnud just väga vähe. Hiljem kildude hunnikut vaadates jõudis mulle endale ka pärale, et oleks võinud hulga hullemini minna.
Põhimõtteliselt ei meeldi mu katkisele varbale, kui ma:
a) liigun
b) paigal olen
Ma siis üritan neid kahte asja vältida.
Ma käin pidevalt jões, kus põhjas on kaunis teravad kivid läbisegi kõige muu kirjeldamatuga ja siis ma lähen kenasse liivaranda ja astun seal pudeli otsa!!! Deeeeeemmm
Kõigele vaatamata vedas mul hullupööra, katki on ainult ühe varba alt (seda küll päris korralikult). L-il kulus pärast pea tund, et see paganama pudel sealt veest üles leida, sest ega ma ise ju ometi nii tark ei olnud, et oleks kohe vaadanud, mille peale ma siis astusin. Mina nägin ainult verd ja seda ei olnud just väga vähe. Hiljem kildude hunnikut vaadates jõudis mulle endale ka pärale, et oleks võinud hulga hullemini minna.
Põhimõtteliselt ei meeldi mu katkisele varbale, kui ma:
a) liigun
b) paigal olen
Ma siis üritan neid kahte asja vältida.
Ma käin pidevalt jões, kus põhjas on kaunis teravad kivid läbisegi kõige muu kirjeldamatuga ja siis ma lähen kenasse liivaranda ja astun seal pudeli otsa!!! Deeeeeemmm
Tuesday, 20 June 2006
Helin-Mari
Helin-Mari Arderi kontsert eile öösel oli üliarmas. Õrnalt öine salapäraselt punakas valguses, mõnusalt jahe ja soe korraga. Tundega. Hingega. Sära silmis.
Põhimõtteliselt oleksin seda võinud ka kodus kuulata, sest asi toimus ühe eramaja aias siit paarsada meetrit edasi, aga öö oli lihtsalt nii ilus ja jalutasin seega korralikult kohale.
"Kas sääsed on teid juba täiesti ära söönud?"
"Mmmmhm"
"Oh, meil ei ole siin küll ühtegi sääske. Neile ei meeldi meie muusika. On nii tore, et see neile ei meeldi!"
Kontserdi algust ootasin sillal kõõludes ja kell 00:17 oli vaade jõele selline:
Ööd on meil lausa süsimustad.
Põhimõtteliselt oleksin seda võinud ka kodus kuulata, sest asi toimus ühe eramaja aias siit paarsada meetrit edasi, aga öö oli lihtsalt nii ilus ja jalutasin seega korralikult kohale.
"Kas sääsed on teid juba täiesti ära söönud?"
"Mmmmhm"
"Oh, meil ei ole siin küll ühtegi sääske. Neile ei meeldi meie muusika. On nii tore, et see neile ei meeldi!"
Kontserdi algust ootasin sillal kõõludes ja kell 00:17 oli vaade jõele selline:
Ööd on meil lausa süsimustad.
Subscribe to:
Posts (Atom)