Saabusid nemad juba üleeile. Kui startisin rongiga Tallinna suunas, siis tagasi jõudsin Tartu poolt. Vahepeale jäi palju kilomeetreid maad ja vett.
Muljed on üsna segased, kõige eredamalt jäi meelde ehk Kuressaare. Kuressaare on imeilus. Tõesti imeilus. Õhtune Kuressaare - üsna vaikne ja rahulik, akendel põõnavate kasside, jalutavate turistide (sh hr ML), rattaga sõitvate kohalike ja tänavavalgustuspostide ümber õitsevate lilledega. Hommikune Kuressaare - rahuliku mere, päikesepaiste, pisikeste käänuliste tänavate, tervisejooksjate ja koertega jalutajatega. Öine Kuressaare - soe ja magav, kohati kottpime, teistsuguste ööhäälte, lahtiste akende ja aeg-ajalt kustuva tänavavalgustusega. Päevane Kuressaare - suursuguselt rahuliku piiskopilinnuse, vallikraavis pladistavate partide, värviliste klaasidega verandadega majakeste, rooside, elulõngade, paatide, vesijalgrataste, jahtide, oravate ja lindudega. Meenutas kohati Viljandit :) Kärdla on Kuressaare kõrval tõesti üsna tühi koht, aga eks neil on ka hoopis teine ajalugu.
Mõned käidud kohad nüüd siia (need rohkem mu enda jaoks, et pärast teaks, et ma olen seal käinud :p). Paljud kohad on puudu, näiteks kõik need õigeusu kirikud, kus ukselingid olid uksega sama värvi värvitud ja nii mõnedki mõisad, sest ma ei suutnud enam meenutada, kus me käisime. Ja kuna ma ei olnud ka kaardilugeja, vaid lösutasin niisama tagaistmel, siis ei ole ka praegu kaardi vaatamisest suurt kasu, sest ma lihtsalt ei tea, kus me täpsemalt ringi sõitsime:)
Muhumaal: Koguva küla, EELK Muhu Katariina kirik, Pädaste mõis
Kiviaiad! Eriti Koguva külas. Koguvasse läheks iga kell tagasi, seal oli mõnus. Paadid aedadel. Kirikus oli just lõppenud pühapäevane jumalateenistus, nii et saime sinnagi sisse piiluda :) Aga pettumus oli see, et Imre ei luba isegi oma parki tasuta vaadata :(
Saaremaal: Angla tuulikud, Jõe mõis, Kaali kraater, EELK Karja Katariina kirik, Kuressaare linnus, Kõljala mõis, Laimjala mõis, Lööne mõis, Oti mõis, Pidula mõis, Pilguse mõis, EAÕK Pärsama Püha Innokenti kirik, EELK Pöide Maarja kirik, Tõlliste mõis
Saaremaa oli ... metsane, võsane, tolmune, palav, peavalune. Aga kadakad ja tuulikud olid nunnud. Ja mõned mõisad ka. Ja mõisaid valvavad lõvikujud (näiteks Laimjalas ja Pilgusel). Mittekristlikud sümbolid Karja Kirikus ja parasjagu toimunud ristimine Pöide kirikus, salapärased küünlad Pidula mõisas, tõeliselt kummaline nõukaaegne ehitusime Jõe mõisa taga, segadusseajavalt paljude ruumidega Kuressaare linnus ja inglikujuga ukselink ühes järjekordses õigeusu kirikus.
Ainus rand, kus käisime, ei jätnud eriti mingit muljet, vesi oli meres üsna jahe (ei ma ei kurda, vee üle küll mitte kunagi), millimallikaid ei olnud ja korralikku liiva ka ei olnud. Jah, ma usun, et mõned muus rannas on, aga ma räägin hetkel sellest, kus meie olime. Igasugused tuletornid jäid ka nägemata, nii et on põhjust tagasi minemiseks :)
Mis veel?
Pesime vaipa, mida pg kohupiimakreemiga kaunistas, pesime autot, mis sellest eriti puhtamaks ei läinud, ja hulga nõusid, igaks juhuks nii enne kui pärast sööki.
Hommikul saabus lahtisest verandauksest hiigelsuur kollane kõuts, kes arvas, et oleks aeg üks tiir köögis teha ja siis tagasi koju minna (kus iganes see ka siis oli).
Mängisime Eesti Mälumängu. Kus siis ikkagi on sündinud Juhan Smuul? Eriti hea küsimus, kui oled just samal päeval Koguvas käinud. Aga Konstantin Päts?
Hommikul käisime Kuressaares kaltsukatuuril ja öösel Kudjape surnuaial. Kottpime oli. Õige natuke õudne ka, aga meelde jääb kindlasti.
Lätis: Ventspils - kämping (suhteliselt kobe ja odav), üks mõis ja üks kindlus, Livu Akvaparks Jurmalas, väga palju Läti teid, Sigulda.
Ventspilsi sõites ei suutnud isegi bussitäis sakslastest pensionäre tervet praami hõivata. Scania oli saanud natuke uuema kuue, näiteks läti telekanalit näitava teleka (telekas võis vabalt seal olla ka Hiiumaa vahet sõitmise aegadel, kuid see on kindel, et siis sealt läti keelt küll ei kostnud), lätlasest bistrooteenindaja ja roolirattaga ehitud potisinised trepikäsipuud (tundusid kuidagi ennenägematud). Venta jõgi oli suur ja rahulik, Ventspils ise õhtuselt mõnus oma pisikestest tänavakividest laotud tänavate, kummalise kujuga purskkaevude, naljakalt pügatud puude ja värvikirevate lehmakujudega. Veepargis olid järjekorrad ja eestlased. Palju mõlemaid. Sigulda on käidud kohtade hulgas ainult sellepärast, et eksisime sinna korralikult ära ja ei osanud isegi tuldud teed tagasi minna. Õnneks kuulus Rollingkonda ka üks suunataju ja terve mõistuse säilitanud täiesti mitteblond isik, kes meid kenasti Turaida lossi ja Gauja jõe oru poole ja seega ka õigesse suunda juhatas. Tulid tuttavad kohad ette küll :) Nojah, kogu reisi punktiks eksisime päris korralikult ära ka pimedas Tartus. See nõuab juba erilisi oskusi ;)
No comments:
Post a Comment