Wargamäe Wabariik

Käisime laupäeval Vargamäel Wargamäe Wabariiki vaatamas. Kui sõitma hakkasime, oli ilm pilves. L-il hakkas maja ees autos meid oodates igav, nii kaunistas ta enne minekut auto ära. Seda, miks tal mullitaja käepärast oli, ei oska ma kuidagi kommenteerida.



Tee peal hakkas meeletult sadama. Kuna aega oli rohkem kui küll, käisime ka sellistes toredates kohtades nagu Järva-Madise ja Aravete. Vihm jäi ka lõpuks järgi, aga vahetult enne etendust hakkas uuesti sadama ja ma lihtsalt ei suutnud uskuda, et ma istun ka teise etenduse lausvihmas. Õnneks kestis see vihmake vaid umbes 10 minutit ja edasi oli juba perfektselt päikeseline suveilm väikeste valgete pilvetupsudega.



Etendus ise oli super. Kui ma üritaksin võrrelda Kuningriiki ja Wabariiki, siis ütleksin, et nad on üsnagi võrreldamatud. Juba Jaanus Rohumaa ja Elmo Nüganen on nii erinevad lavastajad ning Tallinna Linnateater ja Endla/Rakvere teater on nii erinevad teatrid, et siit midagi sarnast oodata ei olegi mõtet. Wabariik oli igapidi grandioosne, lava tohutu ja näitlejatelt maratoonarivõimeid nõudev, Kuningriik aga natuke intiimsem, humoorikam ja ... nojah, vihmasem. Erinev oli vast ka see, et olin III osa just vahetult enne Wabariigi vaatamist läbi lugenud ja sellepärast oli pisut parem vaadata ning ka krabisev kapuuts ei seganud kuulmist. Kuningriigi Märt Avandi Indrek oli ehk pisut usutavam/mõtlikum/minu jaoks Indrekulikum kui Wabariigi Alo Kõrve Indrek, kuigi ka Alo mängis väga hästi.

Esimeses vaatuses lendas üks rantsanik ülepeakaela hobuse seljast alla. Teise käsikirjavälise seiga eest hoolitses vastupandamatult ilusat pikka kuube kandev vägagi karvakasvanud Meigas/Priit, kes koos teistega võidukalt revolutsiooni kuulutades raudteerööbastel liikuval laval mööda tuhises ja siis rööbaste lõppu jõudes lähima pidurikangi otsas rippus ja mitte just liiga sosinal üsnagi närviliselt läbi hammaste hüüdis "Pidurda! Pidurda!" Kuna keegi ei taibanud otsekohe teisest pidurist kinni haarata, pidas Priit paremaks peaagu kõhuli lavalt maha viskuda, mitte et see nüüd väga vajalik oleks olnud. Õnneks oli Nüganen otsustanud seda mitte mainida, et ka Meigas tegelikult raamatus surma sai, niigi oli neid surmasid ülearu palju.

Edasistest suve teatriplaanidest nii palju, et 31. juuliks on piletid olemas Murdlainetusele Suursadama kail (jah, ära arvasid, kus Suursadam asub) ja vähe lähemal, nimelt Kassikas, etendub juuli lõpus-augustis Klaver ehk Veikko Täär siinsamas. Viimasel ajal olen vägagi osavalt oma rattaringid just Kassika kaudu planeerinud :p