No ja siis käisime M-iga sõitmas.
Peale seda, kui ta oli oma suure uudise teatavaks teinud ja ma selle peale täiesti sõnatult peaaegu et kraavi sõitsin ja järgmisel hetkel talle kindlasti külla minna lubasin, jõudsime kenasti sordi sauna juurde. Siin ma veel jões ei käinud, see toimus natuke hiljem.
Kui on ikka palju võililli, tuleb teha võilillepärg.
Kui sul on valmis võilillepärg ja sa oled parajasti ühe armsa jõekese juures, siis mida sa teed? LOOMULIKULT viskad pärja sillalt vette.
Ja edasi? Kui sa oled aastates 20-pluss-veel-mitu-head-aastat, siis järgmise asjana otsustad sa raudselt pärga allavoolu jälitada. Mis tähendab seda, et sa jõuad varsti M-i aiamaa juurde, kuhu pärg ka varsti jõudma peaks (mitte et sa seda näeks) ja kuna aiamaa juures on jões pisike saareke, tuleb sul kahtlemata õudne tahtmine sinna saarekesele minna, et oleks parem vaadata, kui pärg mööda ujub. Kuna veeseis on natuke kõrgem kui suvel, siis kallast ja saarekest ületavast veest sa üle hüpata ei jõua, seega tuleb tuua redel ja selle abil kena sillake tekitada. Üle redeli roninud, ootab sind teisel pool jalga maha pannes üks suur ja sügav muda ja väga palju nõgeseid ja loomulikult ei ole pärga näha. Siis otsustad, et lähed hoopis natuke eemalt paistvale maanteesillale, sest sealt on kõrgem ja parem vaade jõele, aga probleem on selles, et redel on natuke lühike, saare kallas mudane ja saare poolt redelile enam kuiva jalaga ei saa. Mis omakorda lõpeb sellega, et müttad põlvini mudas ja külmas vees ja mõtled, miks sa ometi oma telefoni kaldale ei jätnud vaid taskusse unustasid, sest kui sa nüüd siia vette prantsatad, siis on kõik väga tore ja väga tilkuv. Aga loomulikult oled sa hirmus osav redelil turnija ja jõuad väga porisena kenasti teisele kaldale, istud vette minevatele astmetele ja pesed jalgu. Pärg võis aga vabalt vahepeal mööda ujuda....hea, et sina seda ei näinud.
No comments:
Post a Comment