Ei no mida palavust ja no mida udu ja no mida virinat. Õnneks on jõevesi üsnagi külm, nii et see isegi jahutab. Ma ei näe varsti aknast 10 meetri kaugusel olevat õunapuud, kui see udu veel tihedamaks läheb. Laupäeva öösel õnnestus meil täiega õigest tee otsast mööda sõita ja see oli ikka väga tuttav tee. Oiijaaah. Aga Kratiküla oli vahva, eriti nende suurepärane auto, mis käivitus juhtmetest ja pood, kus müüdi potti istutatud naate. Ja Kääpa küla rahvamaja, mille saal nägi üsna kaheksakümnendad välja. Keset eikusagit. Kalevipoeg ja jõepõhjas lebav mõõk. Ja äike ja vihm ja soe öö ja sääsed ja palju kringlit ja tõestus selle kohta, et ma ei kõlba fotograafiks. Nüüd on siis pool pesakonnast saanud juba neljakümneseks.

Ma ei ole eriti veendunud, kas mulle meeldib vähemalt kaks korda nädalas Eestimaad avastamas käia (see nädal küll vist pigem oma 6 korda, uuupsss). Eestimaa on küll hirmus ilus, aga kui buss ikka tunni asemel poolteist tundi seda 50 km sõidab, siis mingist hetkest saab isegi sellest ilust villand, eriti kui on õhtu ja bussis on viiskümmend kraadi sooja ja sa ei taha muud kui kähku koju ja otse jõkke. Sõnal 'kiirliin' on igatahes täiesti uus tähendus. Elagu teetöd ja ümbersõidud! Elagu teetööd ümbersõitudeks mõeldud teedel! Elagu terve mõistus! Ja kui juba elagutamiseks läks, siis elagu Eesti Raudtee, hipphipphurraaa, aitäh et te kogu mu järgmise aasta elukorralduse pea peale pöörasite oma poole tunniga! Jah, ma olen suht sarkastiline täna.

Over and out.