Saigi meie viimane võimlemispidu peetud. Üritasin mitte väga pingsalt asja üle mõelda, siis ei olnud nii kurb. Tööpäev oli kokkuvõttes täiesti mõttetu - lühendatud tunnid ja enamus rahvast juba teatris proovides - majas valitses täielik viimsepäeva eelõhtu. Vaatasime 2x20 minutit videosid ja seejärel kõlgutasin niisama jalga. Mul on juba nädala algusest saadik kurk kergelt valus olnud, täna õhtupoolikuks otsustas lahkuda ka enamus häälest. Õnneks ei ole see järgneval kolmel päeval mu töövahend ja homsel öölaulupeol võin ju ka sosistades laulda (mis ongi parem mu kõrvalseisjatele).

Sõin just õhtusöögiks müslit piimaga, ühe banaani, hunniku viinamarju ja valget šokolaadi. Nüüd mul sellest kompotist süda kergelt läigib. Peaks ühe pirni tasakaalustamise mõttes peale sööma.