Eilne idee minna öölaulupeole läks natukene vett vedama, sest ma olin nii väsinud, et oleks püstijalu magama jäänud. Niisiis otsustasin ennast mitte piinata ja laulmise asemel magada. Nagu tänasest Terevisioonist näha võis oli Kassitoomel ilma minutagi rahvast palju.

Täna selgus ootamatult, et ma olen pisut Prima Vistal, järgmisel reedel ühe tunnikese vähemalt.

Muidu on väsimus. Täna oli alles teisipäev, mul on tunne, et ma olen järjest, ilma puhkepäevadeta, tööl käinud vähemalt kaks nädalat mitte kaks päeva. Tuleb veel rohkem kui kuu aega seda ületamatut unisust kannatada, siis hakkavad uued inimkatsed, mille peale ma ei taha hetkel mõelda. Kui ütlen, et mulle ei meeldi praegune nõiaring, siis on see ilmselge vale, ma vihkan seda ja olen sellest lihtsalt nii tüdinud ja väsinud ja kardan ka.