suvene

Tänases hommikuprogrammis näitas Buratinot ja selle peale kohe edvistavat Veikko Tääri. Täiuslik algus nädalale. Naer :D Põhimõtteliselt saigi eile liiga palju päikest, nii et tänane sunduslik toas istumine ei tundugi nii kole. Kui ma olen rongis ära loksunud ja kesklinna ning tagasi kõmpinud, jõuan ma veel muidugi selle koha pealt sada korda meelt muuta. Või tegelikult, ma ei taha Tartusse, ujuma tahan, ja kohe. Jões on vesi mõnusalt kõrge ja ilma vooluta, elagu hüdroelektrijaamad!

Käisime T-ga meie uut (nojah, mitte nüüd VÄGA uut, me oleme pikaldased) jalgrattateed proovimas. Oli tee, täitsa oli kohe, ainult pikem võiks olla. Ja kuna kohati läks tee päris kitsaks, oli T-l piisavalt võimalusi ohtlikke olukordi tekitada ja mind tee pealt välja rammida. Seekord jäin õnneks täiesti terveks. Sõidad sõidad ja siis on ees märk, et enam rattaga sõita ei tohi. Kuna ühel pool on kraav ja põld ja teisel pool maanteele sõitmist takistav piire, siis sõidad lihtsalt edasi, märgi alt läbi, suurest puust mööda ja näed uut märki, mis jälle lubab rattaga sõita. Terve mõistus võidutseb. Avastus oli aga see, et Õuna on nii siin pool kui seal pool, ehk siis üldse igal pool :p

Kunagi õhtul Liisule lilli viima, esimene tähtsam lõpetamine :)