Kuidagi tühi ja lootusetu on hetkel. Eile oli küll hirmnaljakas, aga täna pööras asi veidi teises suunas. Või tegelikult ei juhtunud midagi väga konkreetset, mille pärast nüüd väga nukrutsema peaks, aga ikkagi. Muuhulgas sain teada, et ma pean ikka täiesti ise asja valmis kirjutama ja siis esitama. Ei mingit juhendamist. Milleks veel see? Tõepoolest. Ma näen vigu teiste töödes, mitte enda omades. Hea inimene lubamagi. Hetkel on mul lihtsalt mõistus otsas. Ja tahan seda, mida ei saa. Kena reedet.
1 comment:
ma ka juba kuu aega ärkan igal hommikul lootuses, et mu töö on öö jooksul natukenegi paisunud...aga üldiselt hakkab juba tekkima siuke karvane tunne, et ma pean selle vist ikka ise valmis heegeldama...oooh
Post a Comment