Ülle Lichtfeldt on päris kadestamisväärselt heas hundiratta viskamise, käte peal seismise ja muidu ülehelikiirusel edasi tagasi sibamise vormis peaks mainima :) Eefraim Pikksuka vuntside taga oli Tarvo Sõmer vaevalt ära tuntav... Koomilistes ribaseelikutes pärismaalastena tantsu löövad väga valged inimesed olid muidugi omaette vaatepilt. Väga naljakas vaatepilt. Aga nii mõnigi koht etenduses oli mu meelest mitmeti tõlgendatav - jummel, jummel, ma olen igasuguste teooriate poolt nii ära rikutud, et ei saa enam rahus ilma mingit analüüsi tegemata isegi mitte lasteteatrit vaadata! Kõigele vaatamata sai see Pipi siiski vaadatud, kõik need seffides prükkarikinnastes röövlid ja kukepükstes politseinikud ja hiidkiikhobused ja kõvera sabaga härra Nilssonid ja erivärvilised sukad ja takjapaelaga taskuga põlled ja lahtiminevad sukatripid ja suvevaheajajajõuluvaheaja olemasolu ja nii edasi ja nii tagasi.

Rong õnneks hommikul hiljaks ei jäänud ja seega ma ka perrooni külge kinni ei külmunud, kuigi varbad olid küll kahtlaselt jääs. Rongis seletati mulle järjekordselt pikalt ja põhjalikult Talvesõja ajalugu, vähemalt oli selleks ilm äärmiselt sobiv. Aga ma oskasin Talvesõda hinnata - mida iganes, peaasi, et ei panda mingit tankiajakirja lugema. Meie arusaamad sõja vajalikkusest on igatahes kardinaalselt erinevad.

Päeva sõnadeks on JÕULUVAHEAJAJA ja LIHAVÕTTEVAHEAJAJA ja SUVEVAHEAJAJA. Kujutad sa ette kui ebaõiglane - kui sa koolis ei käi, siis sul neid vaheajajaid lihtsalt ei ole!