Tänane päev algas juba eile. Või noh, tegelikult küll ikkagi tänase päeva sees - täna väga väga varajasel hommikutunnil (mis on küll pigem sügav öö), mis vaikselt lihtsalt väga varajase hommikutunni poole liikus. Ühesõnaga, kell 3 olin ma veel üllatavalt ärkvel. Ajalugu selle koha pealt vaikib, miks ma järjekordselt normaalsel ajal magama ei läinud, põhjus on lihtsalt liiga opakas (aga vähemalt filoloogiline :p). Igatahes Blomkvisti või Muumitrolli plaanitud lugemiseni ma kohe mitte ei jõudnud. Aga üllatus üllatus - ärkasin täiesti ise enne kella 8. Alustuseks üritasin kohvimasina juhet veekeetja taha toppida ja juba siis oli selline tunne, et mingit mõttetegevust täna harrastada pole just parim idee. Värvisin siis viis tundi järjest lage - peale mitmekordset vedeldamist jätkus isegi värvi. Nägu oli valgeid täppe tihedalt täis (aitäh veelkord veekindla silmameigi eemaldaja leiutajale), käed olid täpilised, riided olid täpilised ja isegi tennised olid täpilised. Lühidalt öeldes olin ma üleni täpiline. Siis värvisin veel natuke ja siis veel natuke. Ja siis olin värvihaisust uimane. Õhtune akende pesemine eriti edukas ei olnud, sest ma unustasin alguses aknapesuvedeliku pihustipudelil pihusti eest katte ära võtta. Niimoodi see asi küll midagi ei pihustanud, pigem puristas mingit vahtu välja. Tähelepanuvõime viis pluss peaks mainima. Vot selline tore päev siis, hetkel on mu eesmärgiks see päevake lihtsalt vaikselt õhtusse veeretada.