Kördiööbik

No nii, tundub et ka blogger.com on täie mõistuse juurde naasnud ja peale mu eelmise sissekande allaneelamist eile õhtul, nii et vaid pealkiri alles jäi, laseb ta ehk jälle mu kirjutamisvajadust rahuldada :)

Eks ma siis katsu see eilne "oluline" info uuesti kirja panna :)

Esmaspäeval olin kultuurne ja käisin Olustvere lossis Ugala Onu Vanja etendust vaatamas. Äärmiselt hea elamus. Loss oli väga kena ja etendus sobis sellisesse interjööri suurepäraselt. Kõik oli peensusteni läbi mõeldud, näiteks said need vähesed õnnelikud, kellel oli läbi raskuste õnnestunud üldse etendusele piletid hankida, vaheajal pelmeenide kõrvale vene romansse kuulata :)

Päeva nael saabus aga Olustverest tagasi sõites, kui sain oma silmaga ära näha ka selle imelise Kördiööbiku kaupluse, mida meil ükskord mäletatavasti tavatelefoni numbrilt otsiti. Ja see pood juba oli vaatamist väärt! Müüdi põhiliselt toidukaupu (muuhulgas siis ka Kördiööbiku pagariäri küpsiseid), aga kõik kaubad oli müüja selja taga riiulitel nagu vanadel headel aegadel, jookide külmkapis elasid kärbsed (!?!), keset poodi lösutas ahi ja kuna me sattusime sinna pool tundi enne sulgemisaega, siis oli kassa juba muidugi üle loetud, torisev ja tiguaeglane müüja raha mulle tagasi anda ei saanud ja SUUR patakas raha seisis lihtsalt leivariiulil (sealt ei saanud ju vahetusraha võtta, arvepidamine kõik muidu pärast sassis :p).

Päeva sõna on seekord TÜÜNUS.