1.VALGUSE SUUND
A. OLE NII , ET VALGUS
LANGEB OBJEKTILE SINU SELJA TAGANT – SIIS PILDISTAD ALLAVALGUST
B. VÕTA SAMAST
OBJEKTIST TEINE PILT KÜLG – VÕI VASTUVALGUSES
2.VARI
A. PILDISTA OBJEKTI
TUGEVAS SUUNATUD VALGUSES – TÖÖTA VARJUGA
B. PILDISTA SAMA
OBJEKTI HAJAVALGUSES
3.VÕTTEKOHT
A. B. PILDISTA OMA SÕPRA KAHEST ERI VAATEST – PISEMGI MUUTUS MUUDAB
PILDI ESIOSA JA TAUSTA. KATSU HOIDA OBJEKT ÜHESUURUSENA MÕLEMAL PILDIL
4.KADREERING
A. VÕTA INIMESEST
(OBJEKTIST) TÄISMÕÕDUS FOTO. ÄRA JÄTA YLES JA ALLA LISARUUMI.
B. VÕTA SAMAST
OBJEKTIST POOLLÄHIPILT. SEL JUHUL SAAD OSA OBJEKTIST.
5.SÜGAVUSTERAVUS
A. KASUTA VÄIKEST
SÜGAVUSTERAVUST (AVA 2,2,8, 4)
B. Samast kohast
pildistades kasuta suuremat sygavusteravust ( ava 8,11,16 --- nb. JÄLGI SÄRIAJA
MUUTUMIST VÕRDELISELT AVA MUUTUMISEGA. KUI SÄRI ON LIIGA PIKK (1/8 SEK JA PIKEM
KASUTA STATIIVI)
F11, exposure 1/30
6. SÄRIAEG.
A. PILDISTA LIIKUVAT
OBJEKTI LÜHIKESE SÄRIAJAGA (500, 250, 125) SAAVUTA TERAV PILT.
B. PILDISTA SAMA
OBJEKTI PIKKA SÄRIAJAGA (30, 15, 8, 4) NII, ET TEKIKS DÜNAAMILINE LIIKUMISEFEKT
7.
PILDISTAMISHETK.
A. B. VÕTA LIIKUVAST OBJEKTIST MITU JÄRJESTIKUST FOTOT (3-5) JA LEIA
SELLEST REAST ÕIGE JA VALE PILDISTAMISHETK
8. MUUTUV OBJEKT
A. B. PILDISTA KAHEL KORRAL ÜHTE OBJEKTI NII, ET FOTORÄÄGIKSID MINGIST
MUUTUSEST OBJEKTIS. TEKITA JUTUSTUS ( NB! VALI ÕIGE OBJEKT – SEE MIS ISE
MUUTUB, MITTE MUUDETAV)
9.TAUSTSÜSTEEM,
PILDISTAMISKESKKOND.
A. PILDISTA INIMEST
TEMALE OMASES KESKKONNAS. SEL JUHUL PÜÜA SAADA TEMA ST ISIKUPÄRANE FOTO
B. PILDISTA SAMA
INIMEST EBATAVALISES KESKKONNAS VÕI TAUSTSÜSTEEMIS. Mis muutub?
10.valguse, compa ja
optiliste vahenditega võid muuta foto tasapinnalisest ruumilisex. Võid ka ise luua
ruumi pildis, kui kasutad oskuslikult esi-, kesk-, ja tagaplaani. Samuti püüa
arvestada joon- ja valgusperspektiivi võimalusi.
A. VÕTA FOTO TUGEVA RUUMIMÕJUGA
B. VÕTA FOTO NÕRGA RUUMIMÕJUGA.
11. MATERJALIMÕJU
A. B. VÕTA KAKS VASTANDLIKUNA TUNDUVAT MATERJALI JA PÜÜA SAAVUTADA
NEILE OMAST TUNNET.
(Lumi= valge, pehme külm, jää= kõva, külm,,, puu= puine,pehme,,,kivi=
kõva jne)
12.VASTANDLIK PILDIPAAR
A. B. VÕTA KAKS VASTANDLIKKU FOTOT
Võid lähtuda välismõjust, tundest, objekti vormist
Hele-tume, tõsi-vale, ilus-inetu, võimas – nõrk jne.
13.PILTMÕISTATUS
A. PILDISTA OBJEKTI
NII, ET ME EI TAIPA MIS SEE ON (OSA TERVIKUST)
B. Anna teise fotoga
seletus eelnevale piltmõistatusele
14. PILDI VÄÄRTUS
Erinevatel fotodel on erinev väärtusväli – foto võib olla ainult
informatiifne, dokument. Samas võib foto sisaldada peale realiteedi veel miskit
– tundeväärtust. Mõne jätab see tunne külmaks, mõnele mõjub…. Miks?!
a. Pildista tundeid
(psüühilisi või esteetilisi)mõjutav foto
b. Pildista
informatiivne foto, dokument.
15. UDUNE PILT – võta udune
pilt, millel on omaette väärtus
No comments:
Post a Comment