Matkamängus on kõige alus kaardi tundmine ja õigete kohtade üles leidmine. Sellega oli meil pisut probleeme. Isegi näpuga näitamine ei aidanud.
Aga julge pealehakkamine on pool võitu, niisiis sukeldusime džunglisse (pildil žunglisse sukeldunud kaelkirjak).
Esimene peatus oli Nõos. Valvab Falck. Üles leidmisega probleeme polnud.
Edasi juba Luke mõisapark ja sealne kärnerimaja.
Üks pisike udusuline sell istus posti otsas ja vaatas mind pisut imestunult.
Karikakrapõld. Tegelikult suutis üks telefonikõne seal mu maailma üsna pahupidi pöörata ja ülejäänud päev läks selle nahka. Nüüdseks küll juba kolm päeva. Karikakrapõld oli sellegipoolest ilus.
Edasi tatsasime pikalt ja pidevalt mööda metsi Vapramäel ja otsisime taga puid ja maju ja treppe. Metsast puid ja maju ja treppe leida pole muide just ekstrakerge. Nagu näha on pool seltskonnast aga sellegipoolest eriti õnnelik ja rahul. Mina langesin sellise sääserünnaku ohvriks, et see oli lausa natuke hirmuäratav.
Õhtul otsisime pikalt ja põhjalikult pitsaahju. Pilt illustreerib ahju mõttetust. Ahi asus Verevi motelli aia tagumises nurgas, pole just esmane koht, kuhu otsima minna. Mosina kuusk ja Meeri mets jäid seekord leidmata. Mõni teine päev on ka päev. Päev nii Mosina kuuse, Meeri metsa kui ka kõigi nende punktide leidmiseks nii Vellaveres kui Vitipalus kui Rõngus. Elva matkakeskuse ukse leidsime muideks suurema vaevata üles, aga õnnetuseks oli enne seda veel üks teine uks, mis oli lukus. Nii jäi ka pilt tegemata. Nagu juba mainitud, mõni teine päev on ka päev.
No comments:
Post a Comment