Olümpiamängude vaimus otsustasin teha pakse mustikapannkooke Kanada moodi. Esimene probleem olid muidugi mustikad, aga need saab sujuvalt koduste mustsõstardega asendada. Veel jätan ma sealt kõrvalt ära kapsasalati vahtrasiirupikastmega, vorstikesed, peekoni, praekartulid, praemuna, röstsaia ja vahtrasiirupi, aga muidu peaks olema üsna ehtne hommikusöök, mida me sööme umbes õhtul kell 5 õhtul või millal iganes need valmis peaksid saama. Hetkel tainas siis igatahes kerkib ja mustsõstrad sulavad. Eks näis, mis sellest kõigest välja tuleb. Ega ma täna ennast eriti ei usaldaks, sest ma olen rõõmsalt kella neljast alates üleval, ja natuke hyper. Kell neli algas teadupärast avatseremoonia ülekanne ja ülestõusmine tasus end kuhjaga ära, sest oh üllatust, Bryan laulis! Ja siis veel muidugi Leonard Coheni Hallelujah, mitte küll kahjuks Leonardi enda esituses. Lisaks kuuleb järgmise rohkem kui kahe nädala jooksul nüüd igast võimalikust ja võimatust kohast sõna Vancouver ja seda kui ilus kena suurepärane ja parim linn maailmas see on, nii et elu on lill (pisuke masohhistlik sarkasm).
Käisime täna poole pesakonnaga poes, pool poolest pesakonnast torises, et ta on kella kaheksast alates üleval (mis minu kella nelja kõrval oli tõeline sissemagamine), sest tal kõrval köhiti ja aevastati ja ei lastud magada. L ostis endale selle peale 160 krooni eest nohurohtusid, millest üks, see eriti looduslik, koosnes toimeainetest, mille nimetused olid umbes-täpselt kaks ja pool rida pikad. Oled kuulnud, kuidas sulle autos kaks ja pool rida pikki sõnu ette veeritakse? jaaah, tasub kuulamist. Igatahes tekitasin mina kõigepealt apteeki paraja järjekorra, nii et L pidi oma nohurohtu otsatult kaua ootama ja Ajak arvas kõrval toidupoes, et otsustasime apteeki elama jääda.
Järgneb rubriik Suvila tänava uskumatud lood. Nimelt leidis me suurepärane jõeäärne naaber hommikul oma auto ust lahti tehes sealt eest - tarammtaraaaaaa - võõra koera! See, kuidas sai võõras must nähvits öö jooksul kinnisesse autosse jääb muidugi mõistatuseks. Et astud näiteks linnas autosse, ei märka, et sinuga koos sisenes võõras must koer, siis sõidad autos, ei märka, et sinuga on autos veel võõras must koer ja siis väljud kodus autost ja ikka ei märka, et sinuga oli autos võõras must koer. Ja jätad kogemata võõra musta koera autosse kinni. Kas nüüd just luku taha, aga kinni. Sest selles ma küll kindel ei ole, et nad oma auto uksi ööseks lukustavad, parematel autodel need talvel külmaga nimelt lukku ei käigi (või siis ei tule enam lahti). Teine variant on see, et keegi sokutas sulle võõra musta koera autosse. Näiteks öösel. Võttis koera kaenlasse, kõndis mööda tänavat, otsustas alla jõe äärde keerata, kõndis majani, leidis auto, pani koera sisse ja kõndis tagasi. See selleks. Igatahes olevat kutsa keeldunud autost väljumast, nii et tuli koerapüüdjad kohale kutsuda. Faktid pärinevad L-ilt, teooria minult. Siit moraal - usu kõike, mis toimub seebikates ja sellistes dokumentaalfilmides nagu X-Files, Smallville, Supernatural või Torchwood, sest päriselu on tunduvalt uskumatum.
No comments:
Post a Comment