Tänu pühapäevaõhtusele vestlusele Evuga on mu mp3 nüüd Savage Gardenit täis. Roheliste silmadega Darren Hayesi. Neid pole kahjuks kuulates näha. Kena vaheldus igatahes.
Eile oli täiesti uskumatu õhtu. Ma ei ole juba ammu lugenud midagi nii, et sa loed loed ja siis saad täieliku šoki, vahid ekraani ja lihtsalt irvitad. Ja mõtled, et selliste õhku ahmima panevate mõtete peale on vabalt võimalik kasvõi tervet norra keelt ainult sissehingates rääkida. Ja irvitad ja mõtled, et inimesed ju ometi ei mõtle sellistest asjadest ja niiimooodi? Aga vot mõtlevad küll ja kuidas veel. Ja täiesti totrad kommentaarid ajavad veel rohkem naerma ja sa üritad kenasti keskööl magama minna, aga see jääbki ürituseks, kuigi järgmisel hommikul peab vara tõusma. Ja kui sa siis lõpuks voodisse jõuad, ei ole ju ometi võimalik rahulikult magama jääda, sest on endiselt nii naljakas. The CitrusBelt Secret in WWJB. Sürr. Ja hommikul selgub, et sa unustasid öösel telefoni äratuse sisse lülitada. Ja siis tuleb sul täna tunnis mitu korda kõva ja selge häälega korrata ühte ja sama lauset, mida sa üldse ei tahaks korrata. Ja sa tunned, et sa hakkad nüüd kohe naerma ja üritad kogu jõust mitte naerma hakata. Ja ei hakkagi. Ja oled enda üle uhke. Vähemasti natukenegi.
1 comment:
Oh, ma ikka ei saa nendest imelistest rohesilmadest üle! Need sobiks loheratsanikule, kel on roheline lohe. Äkki Darren ongi loheratsanik, aga ta ei tea seda veel? Muinasjutt...
Post a Comment