...

The border is there, within a glimpse of time a new one is created, in another flash the next one - always present and always changing - this is the destiny of being a boundary between the moody sea and the stubborn land.

See oli vist see kõige mõttetum sügavmõttelisus, mille peale ma täna oma lõputut paberipahna läbi sobrades sattusin.

Ei, ma ei leidnud seda, mida ma tegelikult otsisin. Oleksin pidanud või? Ja üleüldse, mida ma siis tegelikult otsisin?

Hetkel oleme siis jõudnud punkti, kus meietame isseennast ja ei tee mitte midagi, sest ei tea enam, kust otsast peale hakata. Kõik läheb mööda, millalgi.