Eile teel Tallinnasse sugulase 70. juubelile peatusime Kükita grilli juures. Tore, tore, mind pandi kõiksepealt igaks juhuks autosse luku taha :D Vabandus oli see, et uups, ma ei näinud, et sa veel autos olid ja keerasin juba väljast uksed lukku - nomraalne.... aga selle konkreetse inimese puhul täiesti ootuspärane ja tervenisti andeksantav käitumine :)

Sünnipäeval oli hea nali, kohale saabus üks lilledega tädi, oli juba kenasti mantligi seljast võtnud ja siis avastas, et ta nagu ei tunne kedagi. Küsis siis, et kus see sünnipäevalaps on ja kui sünnipäevalast nägi, taipas, et see ei ole õige sünnipäevalaps ja et see ei ole üldse õige pidugi. Tädi oli majaga eksinud, tal oli vaja minna kõrvalasuvasse Teatriliidu majja, sattus aga hoopis Kinoliidu omasse :) Üks kunst ja liit kõik :p

Selle peale räägiti muidugi kohe teine sarnane lugu. Juhtus see nii umbes 30 aastat tagasi. Tuli kuhugi väikesesse kohta pulma minna. Läksid siis kolm kahekümnendates neiukest, võõras koht ka, jõudsid kõige hiljem kohale. Pulmas nad külalistest kedagi ei tundnud, ruum oli jube väike ja niipea, kui nad uksest sisse said, suruti kohe ühispildile, ämmade-äiade taha seisma. No ja kui siis noorpaar sisse astus, tuli välja, et ka nemad on täiesti võõrad inimesed... No pärast pilte vaadates võis olla üksjagu imestamist, kes need peigmehe kolm tundmatut südamedaami küll olla võiksid...

Tänane päeva sõna on SÜNNIPÄEV, palju õnne mulle :)