Kreisi kreisiness, aga see elutempo ei ole praegu enam normaalne, nuuks.
Ja ma kaotan pidevalt pastakaid :D Kõiki värve ja nõrkemiseni.
Tuesday, 30 September 2008
Tuesday, 23 September 2008
Monday, 22 September 2008
oijajjaa, tulin täna koju ja leidsin postkastist mulliümbrikus pakikese. minu nimele ja saatjaks oli as ajakirjade kirjastus. väga tore. tegin siis selle lahti ja ümbrikus oli ... max factori ripsmetušš. ja muud mitte midagi. hämmeldus. miks ajakirjade kirjastus mulle ripsmetuši saatis? mitte et mul selle vastu midagi oleks. supertore. aga ikkagi!
Sunday, 21 September 2008
Eilse laadapäeva tähtsündmuseks oli kahtlemata pg auto heinamaale parkimisel kahe tagumise ratta vahele tekkinud suur heinapall, mis meenutas natuke rulli keeratud traataeda. Ma pole ammu midagi nii naljakat näinud :D
See ei ole enam naljakas, et nii pea, kui nädalavahetus kätte jõuab, on mul automaatselt kohe paha olla. Eelmisel nädalavahetusel kurk, nüüd nohu. Ei no tõesti, mida veel.
What else? Hahaa, I saw the funniest interview last night, those guys are officially crazy and have the most amazing sense of humour :p Only SUPERlatives :) CAPS are always a hint ;)
And now I've reached the point where Love You Anyway keeps haunting me. It should probably help if I stopped listening to it :p
See ei ole enam naljakas, et nii pea, kui nädalavahetus kätte jõuab, on mul automaatselt kohe paha olla. Eelmisel nädalavahetusel kurk, nüüd nohu. Ei no tõesti, mida veel.
What else? Hahaa, I saw the funniest interview last night, those guys are officially crazy and have the most amazing sense of humour :p Only SUPERlatives :) CAPS are always a hint ;)
And now I've reached the point where Love You Anyway keeps haunting me. It should probably help if I stopped listening to it :p
Friday, 19 September 2008
Saturday, 13 September 2008
Patience
Noh nii jah, palun kohe ruttu tulla lagedale mõne eestikeelse lasteluuletuse või -lauluga, mis mahuks märksõna alla kannatlikkus.
Sest minu aju keeldub mõtlemast kaugemale neist ridadest:
Just have a little, patience
I'm still hurting from a love I lost
I'm feeling your frustration
Any minute all the pain will stop
Just hold me close inside your arms tonight
Don’t be too hard on my emotions
Cause I, need time
My heart is numb has no feeling
So while I’m still healing
Just try and have a little patience
LUVELY.
:p :p :p
Sest minu aju keeldub mõtlemast kaugemale neist ridadest:
Just have a little, patience
I'm still hurting from a love I lost
I'm feeling your frustration
Any minute all the pain will stop
Just hold me close inside your arms tonight
Don’t be too hard on my emotions
Cause I, need time
My heart is numb has no feeling
So while I’m still healing
Just try and have a little patience
LUVELY.
:p :p :p
Thursday, 11 September 2008
Wednesday, 10 September 2008
Appike kui külmaks tänase päeva jooksul ilm läks. Kui ma hommikul mingil suht ebanormaalsel ajal tööl jõudsin (umbes täpselt 7:15), oli veel täitsa soe, aga peale viit tagasi tulema hakates oli juba täiesti hirmkülm (või oli mul lihtsalt ilmselgelt liiga vähe riideid seljas).
Päeva kõrghetkedeks on endiselt kõikvõimalikud trepid, märjad vihmavarjud ja kaks maja. Ja see, et teistega töö juures suhtlemine käib MSN-is stiilis „Kus oled?“ „Uues majas. Sa?“ „Vanas.“ „Mis teed?“ „Käisin just söömas, nüüd tunnis, teevad iseseisvat tööd.“ „Mis sa teed?“ „Üritan järjekordset tööplaani valmis vorpida. Huh, just läks asi täitsa sassi.“
Teine suhtluspunkt on garderoob. „Vihma sajab või?“ „Jaaa.“ „?%¤! Ma tahtsin vanasse majja sööma minna.“ „Ometi ei taha sa ju süüa enam.“ „Tahan küll! Kelle vihmavarju ma siit siis valin?“ „EEIII, seda kirjut sa mitte ära üritagi vaadata, see on minu oma!“ „Meil peaks üldkasutatavad varjud olema. Selline varn või miskit sarnast.“
Või:
„Sa JÄLLE siin!“ (Võimalikult etteheitva häälega.) „Eiii, sa näed valesti.“ „Kas sa lähed või tuled?“
Kolmas koht, kus teisi korraks näha võib, on kahe maja vahel tee peal üle lompide hüppamas, kogu vajalik (ja minu puhul reeglina ka mittevajalik) kaadervärk näpu otsas kõlkumas. Ja siis on alati hästi kiire.
Ja siis muidugi vana maja söökla. „Nonii, söö aeglasemalt. Sa ei liigu siit enne, kui ma lõpetan. Selge?“ Mis lõpeb sellega, et ma söön tund aega, sest enamus aega kulub itsitamisele.
Mis on kõige jaburam põhjus, miks ei ole võimalik klassis dataprojektorit kasutada?
Sest sul pole dataprojektorit? Vale.
Sest sul pole arvutit? Vale.
Sest sul pole projektor arvutiga ühendatud? Vale. (Tegelt ma ei tea, võibla ei ole ka.)
Sest sul pole pulti? Vale.
Sest sul pole vaba seina, kuhu pilti näidata? Vale.
Sest tahvlivalgustus ripub liiga madalal ja jääb lakke fikseeritud projektori kiirele ette? ÕIGE!
Jeee, raadio Uuno mängib Patience’i :))))) Niiiiiiii nunnu.
Või tegelt see ei olnud raadio Uuno, mis Patience’i mängis :D :D Kuna Internet lahkus natuke aega tagasi kuhugi teadmata suunas ja pole kuidagi võimalik, et ma ilma netita saaks läpakast raadiot kuulata (kirjutan Wordis mitte Bloggeris), oli see mu iTunes, mis selle laulu välja valis. Ja arvestades TT osakaalu, oli see suhteliselt loogiline valik :p
Ma suren siin praegu üksinda naeru kätte, kuidas ma saan nii tobe olla? Ainuke lause, mille ma täna blogisse panna tahtsin oligi rõõmusõnum, et Uuno on nii normaalne raadio, et mängib Patience’i (kogu muu pikk jura tuli eitea kust ja plaaniväliselt). Mõtsin, et kuna netti pole, panen selle Wordi kirja ja pärast kopin dashboardile ümber. Hea mõte küll. Aga siis, kui ma peale (ruumiliselt küll pigem enne) seda lauset olin jõudnud veel n+1 asjast kirjutada, koitis mulle ühtäkki, et ma ei kuula ju raadiot. DOHHH. :D See on umbes sama, et kui elekter on ära ja tahaks hirmsasti midagi kasulikku teha, siis mõtled, et imeks natuke tolmu :p
Päeva kõrghetkedeks on endiselt kõikvõimalikud trepid, märjad vihmavarjud ja kaks maja. Ja see, et teistega töö juures suhtlemine käib MSN-is stiilis „Kus oled?“ „Uues majas. Sa?“ „Vanas.“ „Mis teed?“ „Käisin just söömas, nüüd tunnis, teevad iseseisvat tööd.“ „Mis sa teed?“ „Üritan järjekordset tööplaani valmis vorpida. Huh, just läks asi täitsa sassi.“
Teine suhtluspunkt on garderoob. „Vihma sajab või?“ „Jaaa.“ „?%¤! Ma tahtsin vanasse majja sööma minna.“ „Ometi ei taha sa ju süüa enam.“ „Tahan küll! Kelle vihmavarju ma siit siis valin?“ „EEIII, seda kirjut sa mitte ära üritagi vaadata, see on minu oma!“ „Meil peaks üldkasutatavad varjud olema. Selline varn või miskit sarnast.“
Või:
„Sa JÄLLE siin!“ (Võimalikult etteheitva häälega.) „Eiii, sa näed valesti.“ „Kas sa lähed või tuled?“
Kolmas koht, kus teisi korraks näha võib, on kahe maja vahel tee peal üle lompide hüppamas, kogu vajalik (ja minu puhul reeglina ka mittevajalik) kaadervärk näpu otsas kõlkumas. Ja siis on alati hästi kiire.
Ja siis muidugi vana maja söökla. „Nonii, söö aeglasemalt. Sa ei liigu siit enne, kui ma lõpetan. Selge?“ Mis lõpeb sellega, et ma söön tund aega, sest enamus aega kulub itsitamisele.
Mis on kõige jaburam põhjus, miks ei ole võimalik klassis dataprojektorit kasutada?
Sest sul pole dataprojektorit? Vale.
Sest sul pole arvutit? Vale.
Sest sul pole projektor arvutiga ühendatud? Vale. (Tegelt ma ei tea, võibla ei ole ka.)
Sest sul pole pulti? Vale.
Sest sul pole vaba seina, kuhu pilti näidata? Vale.
Sest tahvlivalgustus ripub liiga madalal ja jääb lakke fikseeritud projektori kiirele ette? ÕIGE!
Jeee, raadio Uuno mängib Patience’i :))))) Niiiiiiii nunnu.
Või tegelt see ei olnud raadio Uuno, mis Patience’i mängis :D :D Kuna Internet lahkus natuke aega tagasi kuhugi teadmata suunas ja pole kuidagi võimalik, et ma ilma netita saaks läpakast raadiot kuulata (kirjutan Wordis mitte Bloggeris), oli see mu iTunes, mis selle laulu välja valis. Ja arvestades TT osakaalu, oli see suhteliselt loogiline valik :p
Ma suren siin praegu üksinda naeru kätte, kuidas ma saan nii tobe olla? Ainuke lause, mille ma täna blogisse panna tahtsin oligi rõõmusõnum, et Uuno on nii normaalne raadio, et mängib Patience’i (kogu muu pikk jura tuli eitea kust ja plaaniväliselt). Mõtsin, et kuna netti pole, panen selle Wordi kirja ja pärast kopin dashboardile ümber. Hea mõte küll. Aga siis, kui ma peale (ruumiliselt küll pigem enne) seda lauset olin jõudnud veel n+1 asjast kirjutada, koitis mulle ühtäkki, et ma ei kuula ju raadiot. DOHHH. :D See on umbes sama, et kui elekter on ära ja tahaks hirmsasti midagi kasulikku teha, siis mõtled, et imeks natuke tolmu :p
Tuesday, 2 September 2008
What a day!
Tänane päev oli piiiikk, no tundus keskeltläbi umbes kahe nädala pikkune. Viie minutiga ühest majast teise jõudmine, koos jalanõude vahetamise ja riietumisega ei ole füüsiliselt võimalik. Eriti, kui tuleb välja, et su võti ei keera kumbagi välisust lahti ja sa istud lihtsalt ukse taga vihma käes, kolm vajalikku ja viis mittevajalikku õpikut, hunnik pabereid ja vahetusjalanõud näpu otsas. Lisaks olen täna kokku vähemalt kolmekümnendale korrusele roninud ja siis sealt jälle alla tulnud. Sportlik vorm missugune. See oli alles esimene päev... Ja ma pean hakkama iga jumala päev kahe maja vahet jooksma, esmaspäeviti veel sik-sakis, kord siin, kord seal. Kevadeks olen välkriietuja. Aga oma ruum on laheeeee :)
Saturday, 30 August 2008
Various
Linna teises servas kestab küüslaugufestival. Jah, just, õigesti lugesid, ei no mida veel. Muidugi ei läinud ma sinna. Mina, kes ma igal suvel, ehtne verejanu silmis, niidan maha keset muru kükitavad kaks peenart küüslaugupealseid niipea, kui mulle muruniiduk usaldatakse. Ja teen pärast näo, et mina ei tea midagi. Järjekindlalt, juba mitu aastat. Kõlab absurdselt, ongi absurdne. Festivali juurde tagasi tulles, Meie Mees on õhtune peaesineja, isegi akna kinni hoidmine ei aita, ikka on mingit tümakat kuulda. Ma vihkan Meie Meest, see pole vist mingi üllatus.
Enamus pesakonnast ärkas täna hommikul kell viis selle peale, et keegi koppis nende ukse taga. L toppis ennast riidesse ja läks vaatama. Ukse taga oli võõras mees.
"Ega te ei tea, kus siin need elavad, kel on palju koeri?"
"Mõh? Seal üle tee, mine aga otse."
Siis sai kell natukene viis läbi. Keegi jälle koppis nende ukse taga. L otsustas seekord akna peal kõõlumise kasuks. Ukse taga seisis võõras mees. See sama võõras mees.
"Mis nüüd?"
"Ma ei taha teid üldse rohkem segada, aga ma ei leidnud üles."
"Pole võimalik. Otse üle tee."
"No ma tegelikult leidsin, aga keegi ei teinud ust lahti. Ma ei taha teid tegelikult üldse rohkem segada."
üllatus üllatus
"Ma ei taha teid tõepoolest segada enam, aga ega sa ei viitsiks mind nüüd koju ära visata?"
"???"
Või umbes midagi sellist. Dialoog täiesti minu kujutlusvõime vili ja ei püüagi sõna-sõnalt tõele vastata. Sisu aga päriselust.
Hommikul jätkus arutelu selle üle, et see oleks ideaalne varjatud kaamera stsenaarium inimeste abivalmiduse testimiseks. Kui paljude uste taga peaks koppima, et leida keegi hea inimene, kes su laupäeva hommikul kell viis koju viskab, kus iganes see kodu siis ka poleks.
A ja mk on veendunud, et neil istus maal ploomipuu otsas nugis ja pugis ploome. Ja tuul raputas puud ja vaene nugis pidi okste külge klammerduma, et mitte alla sadada. Kas nugised ronivad puu otsa? Kas nugised söövad ploome? Äkki see ei olnud nugis. Äkki see oli hoopis mingi muu metsloom. Keegi pakkus, et rebane. Puu otsas. Rebane. Selle õnge ei lähe isegi mina mitte.
Vaikselt hakkab tekkima tuttavlik filmitunne. September pole veel alanudki, aga juba lülitab miskit mu sees ennast ümber kanalile, kust on hea rahulik vaadata, kuidas eelmisele kanalile jäänud elu vaikselt mööda voolab. Ei mingit pinget, ei mingit paanikat ja kuidagi saab kõik tehtud. Võib-olla.
Meie Mees ikka veel mängib...
Enamus pesakonnast ärkas täna hommikul kell viis selle peale, et keegi koppis nende ukse taga. L toppis ennast riidesse ja läks vaatama. Ukse taga oli võõras mees.
"Ega te ei tea, kus siin need elavad, kel on palju koeri?"
"Mõh? Seal üle tee, mine aga otse."
Siis sai kell natukene viis läbi. Keegi jälle koppis nende ukse taga. L otsustas seekord akna peal kõõlumise kasuks. Ukse taga seisis võõras mees. See sama võõras mees.
"Mis nüüd?"
"Ma ei taha teid üldse rohkem segada, aga ma ei leidnud üles."
"Pole võimalik. Otse üle tee."
"No ma tegelikult leidsin, aga keegi ei teinud ust lahti. Ma ei taha teid tegelikult üldse rohkem segada."
üllatus üllatus
"Ma ei taha teid tõepoolest segada enam, aga ega sa ei viitsiks mind nüüd koju ära visata?"
"???"
Või umbes midagi sellist. Dialoog täiesti minu kujutlusvõime vili ja ei püüagi sõna-sõnalt tõele vastata. Sisu aga päriselust.
Hommikul jätkus arutelu selle üle, et see oleks ideaalne varjatud kaamera stsenaarium inimeste abivalmiduse testimiseks. Kui paljude uste taga peaks koppima, et leida keegi hea inimene, kes su laupäeva hommikul kell viis koju viskab, kus iganes see kodu siis ka poleks.
A ja mk on veendunud, et neil istus maal ploomipuu otsas nugis ja pugis ploome. Ja tuul raputas puud ja vaene nugis pidi okste külge klammerduma, et mitte alla sadada. Kas nugised ronivad puu otsa? Kas nugised söövad ploome? Äkki see ei olnud nugis. Äkki see oli hoopis mingi muu metsloom. Keegi pakkus, et rebane. Puu otsas. Rebane. Selle õnge ei lähe isegi mina mitte.
Vaikselt hakkab tekkima tuttavlik filmitunne. September pole veel alanudki, aga juba lülitab miskit mu sees ennast ümber kanalile, kust on hea rahulik vaadata, kuidas eelmisele kanalile jäänud elu vaikselt mööda voolab. Ei mingit pinget, ei mingit paanikat ja kuidagi saab kõik tehtud. Võib-olla.
Meie Mees ikka veel mängib...
A favicon (short for favorites icon), also known as a website icon, or shortcut icon, is an icon associated with a particular website or webpage. A web designer can create such an icon and install it into a website (or webpage) by several means, and most graphical web browsers will then make use of it. Browsers that provide favicon support typically display a page's favicon in the browser's URL bar and next to the page's name in a list of bookmarks. Browsers that support a tabbed document interface typically show a page's favicon next to the page's title.
Mul oli lihtsalt vaja teada, mida favicon tähendab, et nüüd siis tead sina ka ;) Mulle üldse ei meeldi need lehed, millel ei ole favicone (või ei oska mina neid esile kutsuda), sest siis pean ma Firefoxi bookmarks toolbaril lisaks lehe standardikoonile ka lehe nime kirjutama ning see võtab ruumi, aga ruumi mul seal ei ole, sest mulle ei meeldi seda värki edasi-tagasi kerida, asja mõte on ikka selles, et enamkasutatavad lehed oleks kohe silma all. Neil, millel ikoon olemas, olen nime lihtsalt ära kustutanud, sest mulle jääb ju ometi meelde, et valge kukk hallil taustal tähendab ekooli, valge istuv koer mustal taustal HMV-d või valge number üks musta ringi sees BBC Radio 1. Ruumi kokkuhoid missugune. Ja miks ma sellest räägin? Sest lisasin lemmikute hulka just Cinamoni kodulehe, mille ikoon on aga järjekindlalt valge mittemidagiütlev paberileht paari teise äravahetamiseni sarnase paberilehe kõrval, faviconita on veel näiteks sellised olulised kohad nagu raadio Uuno, bussireisid.ee, piletilevi ja Evu blogi :p
Mul oli lihtsalt vaja teada, mida favicon tähendab, et nüüd siis tead sina ka ;) Mulle üldse ei meeldi need lehed, millel ei ole favicone (või ei oska mina neid esile kutsuda), sest siis pean ma Firefoxi bookmarks toolbaril lisaks lehe standardikoonile ka lehe nime kirjutama ning see võtab ruumi, aga ruumi mul seal ei ole, sest mulle ei meeldi seda värki edasi-tagasi kerida, asja mõte on ikka selles, et enamkasutatavad lehed oleks kohe silma all. Neil, millel ikoon olemas, olen nime lihtsalt ära kustutanud, sest mulle jääb ju ometi meelde, et valge kukk hallil taustal tähendab ekooli, valge istuv koer mustal taustal HMV-d või valge number üks musta ringi sees BBC Radio 1. Ruumi kokkuhoid missugune. Ja miks ma sellest räägin? Sest lisasin lemmikute hulka just Cinamoni kodulehe, mille ikoon on aga järjekindlalt valge mittemidagiütlev paberileht paari teise äravahetamiseni sarnase paberilehe kõrval, faviconita on veel näiteks sellised olulised kohad nagu raadio Uuno, bussireisid.ee, piletilevi ja Evu blogi :p
Wednesday, 27 August 2008
Reuters - Top ten moments of the Beijing Olympics
1) Usain Bolt breaks the 100 meters world record. Bolt already owned the record and in front of a packed Bird's Nest stadium he ran 9.69 seconds. He thumped his chest in triumph over the last few meters before his 'marksman' celebration which became one of the lasting images of the Games.
2) Michael Phelps roars in triumph and relief after American team mate Jason Lezak overtook France's Alain Bernard on the final leg of the 4x100 freestyle relay to keep alive Phelps's dream of beating Mark Spitz's record from 1972 of seven golds in a Games - a dream he was to realize.
3) Liu Xiang dejectedly walks away from the track as he realizes he has to withdraw from the defense of his 110 meters hurdles title because of a leg injury. Liu was the most popular sportsman in China and his grimacing departure clouded the Games for millions of home fans.
4) Russia's Yelena Isinbayeva turns the Bird's Nest into her private theatre with a gold medal and world record-breaking pole vault performance that captivated the 91,000 crowd. After she spent most of the competition lying under a towel, she broke her own world mark with a leap of 5.05 meters.
5) The Opening Ceremony. It emerged that some of the performance seen on television had been enhanced by computers, a child singer was replaced by a supposedly prettier face to mime to her voice and representatives of China's ethnic minorities were no such thing. But it was a jaw-dropping beginning to the Games, culminating in former gymnast Li Ning being swung up the roof of the stadium and 'running' around the top level before lighting the cauldron.
6) German weightlifter Matthias Steiner kisses a picture of his late wife Susann on the gold medal podium, choking back tears over the promise he made to her that he would keep their Olympic dream. The super-heavyweight made the pledge to Susann at her bedside in hospital as she lay dying after a car crash in 2007.
7) American Matt Emmons blows a 3.3-point lead on the very last shot of a 120-shot competition to throw away the gold medal in the "marathon" event of shooting. Four years ago in Athens he had fired at the wrong target and squandered a 3-point lead.
8) Usain Bolt breaks Michael Johnson's 200 meters record. Charging towards the finish line, Bolt has his eye on the clock all the way and once again celebrates his triumph in style -- this time, after he completed his run.
9) Rohullah Nikpai wins Afghanistan's first Olympic medal with a bronze in the men's 58-kg taekwondo. Proof that no matter how tough the conditions you have to train in, Olympic success is achievable if you have the talent.
10) Estonian Gerd Kanter celebrates his discus gold medal by sprinting down the 100 meter track at the Bird's Nest and mimicking Bolt's marksman routine. High school jinks in a week when fun was put back into track and field.
I must admit I like their taste, especially number ten :) Hehee - "High school jinks in a week when fun was put back into track and field."
2) Michael Phelps roars in triumph and relief after American team mate Jason Lezak overtook France's Alain Bernard on the final leg of the 4x100 freestyle relay to keep alive Phelps's dream of beating Mark Spitz's record from 1972 of seven golds in a Games - a dream he was to realize.
3) Liu Xiang dejectedly walks away from the track as he realizes he has to withdraw from the defense of his 110 meters hurdles title because of a leg injury. Liu was the most popular sportsman in China and his grimacing departure clouded the Games for millions of home fans.
4) Russia's Yelena Isinbayeva turns the Bird's Nest into her private theatre with a gold medal and world record-breaking pole vault performance that captivated the 91,000 crowd. After she spent most of the competition lying under a towel, she broke her own world mark with a leap of 5.05 meters.
5) The Opening Ceremony. It emerged that some of the performance seen on television had been enhanced by computers, a child singer was replaced by a supposedly prettier face to mime to her voice and representatives of China's ethnic minorities were no such thing. But it was a jaw-dropping beginning to the Games, culminating in former gymnast Li Ning being swung up the roof of the stadium and 'running' around the top level before lighting the cauldron.
6) German weightlifter Matthias Steiner kisses a picture of his late wife Susann on the gold medal podium, choking back tears over the promise he made to her that he would keep their Olympic dream. The super-heavyweight made the pledge to Susann at her bedside in hospital as she lay dying after a car crash in 2007.
7) American Matt Emmons blows a 3.3-point lead on the very last shot of a 120-shot competition to throw away the gold medal in the "marathon" event of shooting. Four years ago in Athens he had fired at the wrong target and squandered a 3-point lead.
8) Usain Bolt breaks Michael Johnson's 200 meters record. Charging towards the finish line, Bolt has his eye on the clock all the way and once again celebrates his triumph in style -- this time, after he completed his run.
9) Rohullah Nikpai wins Afghanistan's first Olympic medal with a bronze in the men's 58-kg taekwondo. Proof that no matter how tough the conditions you have to train in, Olympic success is achievable if you have the talent.
10) Estonian Gerd Kanter celebrates his discus gold medal by sprinting down the 100 meter track at the Bird's Nest and mimicking Bolt's marksman routine. High school jinks in a week when fun was put back into track and field.
I must admit I like their taste, especially number ten :) Hehee - "High school jinks in a week when fun was put back into track and field."
Tuesday, 26 August 2008
Up until now I didn't understand what so many people saw in Jensen Ackles (and Jared Padalecki for that matter), but now I de-fi-ni-te-ly do. I just finished watching the very first episode of Supernatural and I'm afraid it's going to turn into an addiction, exactly my type of thing to be watching. Well, I suppose the addiction lasts until I get a serious OD, in case of Heroes this happened in the middle of the second season, who knows when it'll happen with Supernatural. It didn't help that the first episode was recorded from Citytv, I mean out of tens of networks, it happened to be Citytv. No kidding... Well I gotta get up at 6 a.m. tomorrow, this means I should go to sleep asap, which in turn means that I'll watch just one more episode :p
Monday, 25 August 2008
Täna selgus ootamatult, et Neti kardab paaniliselt Šotimaalt toodud külmkapimagnet-lammast, kes peale vajutades hakkab muusikat mängima. Täiesti loogiline koer.
Vaatasin täna hommikul enne tööle minekut Douglas Wellsi Hiiumaa saate kordust, oi kui ilus oli :) See tähendab Hiiumaa oli ilus. Kõik jutud, mida nad seal rääkisid tulid aga jänki Hiiumaa-seikluste raamatust vägagi tuttavad ette :)
Vaatasin eile öösel Ned Kellyt. Täiesti jabur film, liiga palju mõttetut tulistamist, liiga palju muda ja vihma, parajalt palju Austraaliat ja veel parajamalt palju võrratuid aktsente. HL mulle seal eriti ei meeldinud, ta oli kuidagi kange ja meenutas kohati häirivalt palju Ennist ja kohati FF-i Harry Fevershami. Orlando oli eriti ajukas. Ja, oh jumal, mikspärast neid haigeid habemeid veel vaja oli?
Vaatasin täna hommikul enne tööle minekut Douglas Wellsi Hiiumaa saate kordust, oi kui ilus oli :) See tähendab Hiiumaa oli ilus. Kõik jutud, mida nad seal rääkisid tulid aga jänki Hiiumaa-seikluste raamatust vägagi tuttavad ette :)
Vaatasin eile öösel Ned Kellyt. Täiesti jabur film, liiga palju mõttetut tulistamist, liiga palju muda ja vihma, parajalt palju Austraaliat ja veel parajamalt palju võrratuid aktsente. HL mulle seal eriti ei meeldinud, ta oli kuidagi kange ja meenutas kohati häirivalt palju Ennist ja kohati FF-i Harry Fevershami. Orlando oli eriti ajukas. Ja, oh jumal, mikspärast neid haigeid habemeid veel vaja oli?
Sunday, 24 August 2008
Evule
Vastuseks postitusele "Ja kino asub siinsamas üle tee..."
Baaahhh, miks sa kinno ei läinud?!? Ma isegi kaalusin sulle neljapäeval sõnumi saatmist, et mine kindlasti, viimane võimalus. Mina käisin neljapäeval ja vaatasin Ruja igatahes ära, Priidu Rannap oli täiesti absoluutselt vapustav, aga lõpus hakkas vihma sadama ja siis natuke venis see etendus mu meelest, mis lõppkokkuvõttes siiski ei rikkunud emotsiooni. Pimeduse rüütli DVD ostan ma endale nagunii, kodukino kahjuks pakkuda pole. Eelmine Batmani film on mul DVD-l olemas (koos hunniku HL-i filmidega), võime soojenduseks neid vaadata. Wall E osas ma võiks isegi mõni päev ühineda :) Mis veel? Pane endale kirja, et mina olen esimene, kellega sa Taskusse kinno lähed, mida iganes nad seal ka näitama ei hakka :p
Baaahhh, miks sa kinno ei läinud?!? Ma isegi kaalusin sulle neljapäeval sõnumi saatmist, et mine kindlasti, viimane võimalus. Mina käisin neljapäeval ja vaatasin Ruja igatahes ära, Priidu Rannap oli täiesti absoluutselt vapustav, aga lõpus hakkas vihma sadama ja siis natuke venis see etendus mu meelest, mis lõppkokkuvõttes siiski ei rikkunud emotsiooni. Pimeduse rüütli DVD ostan ma endale nagunii, kodukino kahjuks pakkuda pole. Eelmine Batmani film on mul DVD-l olemas (koos hunniku HL-i filmidega), võime soojenduseks neid vaadata. Wall E osas ma võiks isegi mõni päev ühineda :) Mis veel? Pane endale kirja, et mina olen esimene, kellega sa Taskusse kinno lähed, mida iganes nad seal ka näitama ei hakka :p
Saturday, 23 August 2008
Thursday, 21 August 2008
Wednesday, 20 August 2008
Täna sai kaks tundi autasustamise ülekannet oodatud ja siis seda näitas tõesti täiesti minimaalselt. Tüüpiline!
Veel tüüpilisem on see, et kümnevõistlus algab homme, just siis kui mul on puhkus läbi ja peab tagasi tööle minema. Üks spordiala, mida ma hea meelega vaataks, ok, keda ma lollitan, on üsna päevselge, kelle pärast ma seda vaataks, ja loomulikult ei näe ma seda.
Veel tüüpilisem on see, et kümnevõistlus algab homme, just siis kui mul on puhkus läbi ja peab tagasi tööle minema. Üks spordiala, mida ma hea meelega vaataks, ok, keda ma lollitan, on üsna päevselge, kelle pärast ma seda vaataks, ja loomulikult ei näe ma seda.
Tuesday, 19 August 2008
Subscribe to:
Posts (Atom)