Through my window

Ärkan. Päike paistab aknast sisse. Vaatan kella. Kell on 6. Seitsmeni on seega veel aega. Jälle enne üleval, kui äratus huilgama pistab. Aga midagi on valesti. Päike paistab aknast sisse. Kell on kuus ja päike paistab aknast sisse? Minu toa aknast? Mu aken on lääne poole, kui ma hommikul ärkan ei paista sealt kunagi päikest sisse. On ikka minu tuba? Jaa, raudselt. Sellise mõttejada järel olen juba nii palju ärkvel, et suudan tuvastada, et tuba on õige ja kell on õige, ainult et on õhtu mitte hommik. Veel natuke omaette aru pidamist ja ma mõtlen välja, et on kolmapäev ja et ma võiks sama hästi ka üles tõusta, sest tunni aja pärast ei ole mingit äratust ja et üleüldse ei pea ma lähiajal mitte kuhugi minema hakkama.

Loomulikult ei ole täna kolmapäev. Pühapäev on. Ja päike paistab aknast sisse. Aga kell ei ole 6 ja ma ei maga, seekord magasin öösel ja ärkasin poole kümne paiku, hommikul (ja päike ei paistnud aknast sisse). Ja just nüüd meenub mulle, et ma lubasin endale, et teen pühapäeva hommikul pannkooke. Hommik on praeguseks küll lootusetult möödas :s Ehh, eks siis järgmisel pühapäeval. Ja üleüldse lubasin ma täna ääretult asjalik olla, aga ma ei ole suurt midagi teinud. Eile sai nagunii hulga asju tehtud ja olen tähele pannud, et kui ma ühel päeval suudan ennast maksimaalselt kokku võtta, siis järgmisele ei ole üldse mõtet midagi planeerida, sest siis ma nagunii miskit tehtud ei saa. Aga planeerin ikkagi ja pärast kirun ennast, et miks ma seda ja seda ja seda ära ei teinud.

Eile ma tahtsin nii väga Hiiumaale. Sa istud ja tõlgid mõnda täiesti ajuvaba lauset (a la keegi on millegi libavõsu ja kellelegi on kuvari immanente pind õnnistus ja needus ühekorraga) ja avastad ühel hetkel, et sa ei näe enda ees mitte lauset, vaid kilomeetritepikkust liivaranda, kus ei ole peale sinu ühtegi inimest, ja merd, mis mererohtu täis laineid vaikselt rannaliivale uhub. Loomulikult on parem sellist pilti ette kujutada aprilli lõpus kui näiteks novembris, mil järgmine suvi paistab veel mägede taga, aga ka aprillis on ootamine veel piisavalt pikk. Hiiumaa seostub mul siiski ainult suvega ja on lugematul hulgal põhjuseid, miks ma sinna mõnel muul aastaajal ei lähe. See aga ei takista mul Hiiumaa peale mõtlemast...

Igasugused päeva sõnad on juba kaua aega olemata olnud, seekord siis lausa mitu tükki: EPIGOONLUS, EPIKUURLUS (tähendus totaalselt erinev :p), PASTOOSNE ja NIVELLEERIMA. Igatahes oli mul eile õhtuks kogu selle jama pärast üks silm üsna punane, see ei ole kaugeltki mitte hea uudis.